LegalizeReform history
Keskkonnatasude seadus
56 versions
· 2026-01-07
2026-06-30
2025-12-31
2025-08-31
2025-07-17
2024-06-30
2024-06-20
2024-01-14
2023-06-30
2023-04-07
2023-03-31
2022-08-18
2022-06-05
2020-12-31
2020-07-19
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-09-30
2019-03-14
2018-12-31
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-06-03
2016-12-31
2016-07-05
2016-06-30
2015-12-31
2015-08-31
2015-07-16
2014-12-31
2014-12-30
2014-06-30
2014-03-22
2013-12-31
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-06-03
2011-12-31
2011-06-30
2011-03-31
2010-12-31
2010-12-26
2010-07-18
2009-12-31
2009-06-05
Changes on 2009-06-05
@@ -214,11 +214,11 @@
1) kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks
, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest;
2) eripüügile
, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, loodusliku kudemise võimalusest teatud veekogus, kala suguküpsusastmest, soost ja esmakokkuostu hinnast;
, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest;'
2) sugukalade eripüügile, mida tehakse ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks,
, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, teatavas veekogus loodusliku kudemise võimalusest, kala soost, suguküpsusastmest ja esmakokkuostuhinnast;
3) harrastuskalapüügile
@@ -226,7 +226,7 @@
(3) Kalapüügiõiguse tasu ei võeta:
1) eripüügiõiguse eest, välja arvatud juhul, kui püütud kala müüakse või sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel;
1) eripüügiõiguse eest, välja arvatud juhul, kui sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel;
2) kutselise kalapüügiõiguse eest, kui püügivõimalusi ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik vaatleja laeval viibimise kulud, kui vaatleja olemasolu laeval on nõutud;
@@ -294,9 +294,11 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ning §-des 22, 25, 26 ja 28 nimetatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist kohalikule omavalitsusele, kes ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust korraldada jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse §-dele 66–69. Käesoleva sätte tähenduses loetakse kohaliku omavalitsuse kohustus täidetuks hetkest, kui on välja kuulutatud jäätmeveo konkursid kõikides selle kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades.
##### § 16. Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel välisõhku
(59) Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest saasteallikast:
(60) Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest saasteallikast:
1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
@@ -428,10 +430,8 @@
maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku
heidetud CO2 kogusele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatu ei laiene biomassile
elektrituruseaduse tähenduses ega turba või sellest valmistatud kütuse
põletamisele selle turba sisalduse ulatuses ning jäätmete
energiakasutusele.
(5) [Kehtetu – RT I 2009, 26, 160
– jõust. 6.06.2009]
(6) [Kehtetu – RT I 2009, 15, 93
– jõust. 1.04.2009]
@@ -486,7 +486,7 @@
3) püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ja ehitus-lammutusjäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 10 krooni;
5) välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 6 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 8 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 10 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 12 krooni;
@@ -496,15 +496,17 @@
8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 6,5 krooni, alates 2007. aasta 1. jaanuarist – 7,5 krooni, alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 10 krooni ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni;
9) põlevkivi poolkoks – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 5,5 krooni ja alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse neis punktides nimetatud ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui jäätmete liigitamine jäätmeseaduse § 6 lõike 2 alusel ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmetes.
9) põlevkivi poolkoks – alates 2006. aasta 1. jaanuarist – 5,5 krooni ja alates 2008. aasta 1. jaanuarist – 15,65 krooni;
10) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse neis punktides nimetatud ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui jäätmete liigitamine jäätmeseaduse § 6 lõike 2 alusel ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmetes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid suurendatakse jäätmete ladestamisel, kui prügila ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele:
1) punktides 1–4 nimetatud jäätmete puhul kaks korda ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist kolm korda;
2) punktides 6 ja 7 nimetatud jäätmete puhul kaheksa korda ja alates 2008. aasta 1. jaanuarist 15 korda;
1) punktides 1–3 ja 10 nimetatud jäätmete puhul kolm korda;
2) punktides 4, 6 ja 7 nimetatud jäätmete puhul 15 korda;
3) punktis 8 nimetatud jäätmete puhul viis korda;
@@ -514,7 +516,7 @@
##### § 22. Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus
(73) Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui:
(74) Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui:
1) saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses;
@@ -558,13 +560,13 @@
##### § 25. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses
(80) Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ning 8 ja 9 nimetatud jäätmete puhul;
(81) Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
2) 100 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 7 nimetatud jäätmete puhul.
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 26. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata
@@ -584,11 +586,11 @@
(3) Jäätmete kõrvaldamisel ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ning 8 ja 9 nimetatud jäätmete puhul;
1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
2) 200 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 7 nimetatud jäätmete puhul.
3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 27. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel merevette
@@ -600,7 +602,7 @@
##### § 28. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal
(87) Saasteainete heitmisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse:
(88) Saasteainete heitmisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse:
1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse välisõhku;
@@ -610,7 +612,7 @@
##### § 29. Keskkonnatasu kõrgendatud määr veevõtu eest erikasutusloata ja lubatust suuremas koguses
(88) Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse:
(89) Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse:
1) vee erikasutusloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest;
@@ -618,7 +620,7 @@
##### § 30. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel
(89) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse:
(90) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse:
1) loata kaevandatud maavaravaru koguse eest;
@@ -636,7 +638,7 @@
(3) Tasu jahipiirkonna kasutusõiguse eest arvutab jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi *aruandekvartal*) ja esitatakse keskkonnaloa andjale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi *aruandekvartal*) ja esitatakse keskkonnaloa andjale või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametile.
. Arvutused esitatakse täiskroonides. Seejuures jäetakse vähem kui 50 senti ära ning 50 ja enam senti ümardatakse üheks krooniks.
@@ -654,15 +656,11 @@
(6) Saastetasu arvutatakse välisõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 nimetatud keskkonnatasu summa ei ületa iga üksiku tasuliigi kohta 2000 krooni aastas, võib loodusvara kasutaja, saasteainete keskkonda heitja ja jäätmete kõrvaldaja kokkuleppel loa andjaga esitada arvutuse ja tasuda keskkonnatasu üks kord aastas. Keskkonnaloas tehakse sellekohane märge.
##### § 33. Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale esitatavad dokumendid
(1) Maavaravaru kaevandaja esitab keskkonnaloa andjale:
1) hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks maavaravaru kaevandamise mahu aruande ja kaevandamisõiguse tasu arvutuse;
2) mõõdistamisperioodi lõpul mõõdistamisperioodi aruande ning sellest tuleneva tasaarveldusele kuuluva summa arvutuse.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 6 nimetatud keskkonnatasu summa ei ületa iga üksiku tasuliigi kohta 2000 krooni aastas, võib loodusvara kasutaja, saasteainete keskkonda heitja ja jäätmete kõrvaldaja kokkuleppel loa andjaga või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametiga esitada arvutuse ja tasuda keskkonnatasu üks kord aastas. Keskkonnaloas tehakse sellekohane märge.
##### § 33. Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale või Keskkonnaametile esitatavad dokumendid
(1) Maavaravaru kaevandaja esitab Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks maavaravaru kaevandamise mahu aruande ja kaevandamisõiguse tasu arvutuse.
(2) Veekasutaja esitab vee erikasutusloa andjale hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks:
@@ -706,35 +704,41 @@
##### § 36. Keskkonnatasu arvutuse kontrollimine
(1) Keskkonnaloa andja kontrollib 15 päeva jooksul loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja esitatud keskkonnatasu arvutuse õigsust.
(2) Keskkonnaloa andja koostatud keskkonnatasu arvutuse peale võib esitada vaide käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud korras.
(3) Keskkonnaloa andjal on õigus keskkonnatasude arvutamise aluseks olevate dokumentide kontrollimise eesmärgil viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi või võtta proove.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toiminguid võib teha ka keskkonnakaitseinspektor keskkonnaloa andja ja Keskkonnainspektsiooni vahelisel kokkuleppel või Keskkonnainspektsiooni algatusel keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(1) Keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet kontrollib 15 päeva jooksul loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja esitatud keskkonnatasu arvutuse õigsust.
(2) Keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaameti koostatud keskkonnatasu arvutuse peale võib esitada vaide käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud korras.
(3) Keskkonnaloa andjal või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametil on õigus keskkonnatasude arvutamise aluseks olevate dokumentide kontrollimise eesmärgil viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi või võtta proove.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toiminguid võib teha ka keskkonnakaitseinspektor keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni vahelisel kokkuleppel või Keskkonnainspektsiooni algatusel keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud kontrollimist võib teha, keskkonnatasu ümber arvutada ja seda sisse nõuda kolme aasta jooksul arvutuse esitamise kuupäevast arvates.
##### § 37. Keskkonnatasu arvutuse kinnitamine ja keskkonnatasu maksmise tähtaeg
(1) Kui keskkonnaloa andja nõustub loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja ja jäätmete kõrvaldaja keskkonnatasu arvutusega, kinnitab ta arvutuse keskkonnatasu maksmise alusena ning väljastab makseteatise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(1) Kui keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet nõustub loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja ja jäätmete kõrvaldaja keskkonnatasu arvutusega, kinnitab ta arvutuse keskkonnatasu maksmise alusena ning väljastab makseteatise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.
(2) Makseteatis käesoleva seaduse tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 6 kohaselt kindlaksmääratud keskkonnatasu makstakse 15 päeva jooksul makseteatise väljastamisest arvates, kuid mitte hiljem kui aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks.
(4) Tasu harrastuskalapüügiõiguse ja eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata, makstakse enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist. Kui püütavate isendite arvu või kalakogust pole võimalik ette määrata, makstakse tasu eripüügiõiguse eest pärast loa kehtivusaja lõppemist loa andja esitatud arve alusel. Tasu kutselise kalapüügiõiguse eest tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud tasu makstakse kümne päeva jooksul pärast püügiõigust tõendavale dokumendile kantud püügivõimaluste 50-protsendilist ärakasutamist.
(4) Kalapüügiõiguse tasu makstakse:
1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist;
2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel;
3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument väljastatakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks.
(5) Tasu jahipiirkonna kasutusõiguse eest makstakse hiljemalt jooksva aasta 25. aprilliks.
(6) Maavaravaru kaevandaja maksab keskkonnatasu aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks tema hinnatud kaevandamismahu järgi ja teeb, arvestades tegelikku kaevandamismahtu, vajalikud juurde- ja mahaarvamised mõõdistamisperioodi aruande esitamise kvartalile järgneva kvartali keskkonnatasu arvutuses.
(7) Kui keskkonnaloa andja ei nõustu loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja ja jäätmete kõrvaldaja keskkonnatasu arvutusega, põhjendab ta oma otsust arvutajale kirjalikult ja koostab uue makseteatise, mille järgi keskkonnatasu tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks. Makseteatise peale võib esitada vaide käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud korras. Vaide esitamine ei peata keskkonnatasu tähtajaks maksmise kohustust.
(6) Maavaravaru kaevandaja maksab kaevandamisõiguse tasu kaevandamismahu aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks. Kui mõõdistamisperiood lähtuvalt kaevandamismahust on pikem kui aruandekvartal ja kaevandamisõiguse tasu arvutatakse hinnanguliselt esitatud kaevandamismahu alusel, siis tehakse vajalikud tasaarvestused instrumentaalmõõdistamise tulemusel saadud kaevandamismahu alusel mõõdistamisperioodile järgneva aruandekvartali keskkonnatasude arvutuses.
(7) Kui keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet ei nõustu loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja ja jäätmete kõrvaldaja keskkonnatasu arvutusega, põhjendab ta oma otsust arvutajale kirjalikult ja koostab uue makseteatise, mille järgi keskkonnatasu tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajaks. Makseteatise peale võib esitada vaide käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud korras. Vaide esitamine ei peata keskkonnatasu tähtajaks maksmise kohustust.
(8) Käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel ümberarvutatud keskkonnatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast ümberarvutamist puudutava makseteatise saamist.
(9) Keskkonnatasud makstakse täiskroonides keskkonnaministri määratud arvelduskontodele, mille teeb maksjale teatavaks keskkonnaloa andja.
(9) Keskkonnatasud makstakse täiskroonides keskkonnaministri määratud arvelduskontodele, mille teeb maksjale teatavaks keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet.
(10) Kui keskkonnatasu summa maavaravaru kaevandamise, vee võtmise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise eest iga üksiku tasuliigi kohta on kvartalis alla 2000 krooni, on lubatud see tasuda siis, kui makstav summa on ületanud 2000 krooni, aga mitte hiljem aruandeaasta keskkonnatasu viimase maksmise tähtajast.
@@ -752,11 +756,11 @@
##### § 39. Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine
(1) Kui loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja ei ole käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 sätestatud tähtajaks keskkonnatasu maksnud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse koos sellega kaasneva hoiatusega, milles tehakse teatavaks, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks keskkonnatasu maksmata jätmise korral võidakse peatada keskkonnaloa kehtivus kuni keskkonnatasu maksmiseni või sissenõudmiseni täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel.
(1) Kui loodusvara kasutaja, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja ei ole käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 sätestatud tähtajaks keskkonnatasu maksnud, teeb keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet talle kirjaliku ettekirjutuse koos sellega kaasneva hoiatusega, milles tehakse teatavaks, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks keskkonnatasu maksmata jätmise korral võidakse peatada keskkonnaloa kehtivus kuni keskkonnatasu maksmiseni või sissenõudmiseni täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutus ja hoiatus tehakse asendustäitmise ja sunniraha seadusega sätestatud korras.
(3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse, vähipüügiõiguse ja 50 protsendi ulatuses kutselise kalapüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügiõiguse dokumendi saanud isik ei ole kümne päeva jooksul pärast 50 protsendi püügivõimaluste ärakasutamist tasunud ülejäänud 50 protsendi püügivõimaluste eest, teeb loa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks.
(3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks.
(4) Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
@@ -764,31 +768,31 @@
##### § 40. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine
(1) Keskkonnaametil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest.
(2) Keskkonnatasu maksja esitab keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava.
(1) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest.
(2) Keskkonnatasu maksja esitab keskkonnaloa andjale või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametile keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava.
##### § 41. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine
(1) Keskkonnaamet teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta.
(2) Keskkonnaamet võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.
(3) Keskkonnaametil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.
(4) Keskkonnaametil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
(1) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta.
(2) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.
(3) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.
(4) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud;
2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks;
3) Keskkonnaamet leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks.
2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks;
3) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks.
##### § 42. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(142) Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
(143) Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
1) tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
@@ -798,15 +802,15 @@
##### § 43. Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress
(1) Kui keskkonnatasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(2) Keskkonnaametil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
(1) Kui keskkonnatasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(2) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
### 6. peatükk KESKKONNATASU TAGASTAMINE
##### § 44. Tagastatav keskkonnatasu
(145) Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
(146) Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
1) see on tasutud ettenähtust suuremas summas;
@@ -824,13 +828,13 @@
(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.
(3) Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse keskkonnaloa andjale kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument.
(4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui keskkonnaloa andjal on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.
(3) Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse keskkonnaloa andjale või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametile kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument.
(4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui keskkonnaloa andjal või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametil on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.
##### § 46. Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine
(150) Keskkonnatasu ei tagastata, kui:
(151) Keskkonnatasu ei tagastata, kui:
1) see ei ole põhjendatud;
@@ -840,11 +844,11 @@
##### § 47. Keskkonnatasu tagastamine
(1) Keskkonnaloa andja teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.
(2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.
(3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, annab keskkonnaloa andja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldavale sihtasutusele tõendi tagasimakse teostamiseks. Kui avaldaja oli esitanud keskkonnatasu tasumist tõendava dokumendi, siis see tagastatakse talle.
(1) Keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.
(2) Keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.
(3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, annab keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldavale sihtasutusele tõendi tagasimakse teostamiseks. Kui avaldaja oli esitanud keskkonnatasu tasumist tõendava dokumendi, siis see tagastatakse talle.
(4) Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus tagastab avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi saamise päevast arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates.
@@ -854,7 +858,7 @@
(1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui:
1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi* saastetasu maksja*) rakendab meetmeid, mis tagavad saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise kolme aasta jooksul meetmete rakendamise perioodile eelnenud aastaga võrreldes vähemalt 15 protsenti. Samasugune tulemus peab olema pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;
1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi* saastetasu maksja*) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;
2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;
@@ -944,7 +948,7 @@
##### § 51. Saastetasu asendamise leping
(172) Saastetasu asendamise lepinguga määratakse:
(173) Saastetasu asendamise lepinguga määratakse:
1) saastetasu asendamise algus;
@@ -1014,7 +1018,7 @@
##### § 55. Saastetasu asendamise lepingu lõppemine
(184) Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
(185) Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses;
@@ -1034,6 +1038,8 @@
(4) Keskkonnaministeeriumi tegevuse üle toimub järelevalve seadusega sätestatud korras.
(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.
##### § 56<sup>1</sup>. Keskkonnatasudest laekunud vahendite haldamine
(1) Keskkonnatasudest laekunud vahendite haldamine on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel sihtasutusele eraldatud vahendite hoidmine ning paigutamine.
@@ -1046,11 +1052,11 @@
##### § 57. Täiendav keskkonnatasu
(193) Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Eripüügiloale tehakse vastav märge.
(195) Täiendavalt käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule loetakse käesoleva peatüki tähenduses keskkonnatasuks pakendiaktsiisi seaduse alusel riigieelarvesse laekuvast rahast 50 protsenti, keskkonnale tekitatud kahju hüvitis ning eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha. Eripüügiloale tehakse vastav märge.
##### § 57<sup>1</sup>. Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist riigieelarvesse kantavast summast raha eraldamine
(194) Metsaseaduse § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kantavast Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osast eraldatakse sihtasutusele kuni 15 protsenti.
(196) Metsaseaduse § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kantavast Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osast eraldatakse sihtasutusele kuni 15 protsenti.
##### § 58. Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine
@@ -1076,13 +1082,17 @@
##### § 60. Muud eraldised loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks
(202) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutuse kaudu korraldada keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks:
(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib Keskkonnaministeerium keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks sõlmida käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusega halduslepinguid, et korraldada:
1) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist;
2) vastavate riikidevaheliste ja rahvusvaheliste programmide finantseerimist;
3) valitsusväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist.
3) valitsusteväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist.
(2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Keskkonnaministeerium.
(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.
### 9. peatükk ARUANDLUS
@@ -1090,7 +1100,7 @@
(1) Keskkonnatasude laekumise aruande esitab keskkonnaministrile:
1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise korral keskkonnaloa andja, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise korral keskkonnaloa andja või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
2) riigimetsas kasvava metsa raieõiguse kasutamise korral riigimetsa majandaja;
@@ -1128,9 +1138,11 @@
##### § 68<sup>1</sup>. Seaduse rakendamine
(213) Käesoleva seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008. aasta 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
(1) Käesoleva seaduse § 16 punkti 6 ja § 19 lõike 1 punkti 5 redaktsiooni, mis on vastu võetud 2008. aasta 19. juunil, kohaldatakse alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
(2) Maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele vastavalt. Määruses on nimetatud maavaraliigid, mille sarnaseks maa-ainese kaevandamise loa alusel kaevandatav kivim või setend võidakse tunnistada. Maavaraliigi, mille sarnaseks kivim või setend tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
##### § 69. Seaduse jõustumine
(214) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
(219) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
2009-03-31
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-17
2007-12-31
2007-03-22
2006-07-07
2006-04-13
2005-12-31
KeTS
original version
Text at this date