LegalizeReform history
Elektrituruseadus
69 versions
· 2026-03-18
2026-07-31
2026-03-27
2026-02-13
2025-12-31
2025-10-31
2025-07-17
2025-06-12
Changes on 2025-06-12
@@ -38,10 +38,14 @@
4) bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande;
4<sup>1</sup>) kauplemisperioodil netomõõtmine – kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;
5) bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus;
6) bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat;
6<sup>1</sup>) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide jooksul;
7) edastamine – elektrienergia transport võrgus;
7<sup>1</sup>) elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega;
@@ -84,7 +88,7 @@
15<sup>1</sup>) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;
16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed, sealhulgas seadmed, mis ei edasta ega võta vastu andmeid;
17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras;
@@ -94,6 +98,8 @@
19<sup>1</sup>) netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates;
19<sup>2</sup>) olemasolev põhivõrk – liitumistaotluse esitamise hetkel olemasoleva pingeastme ja varustuskindluse tasemega põhivõrk või liitumise tõttu olemasolevast õhuliinist kuni ühe visangu kaugusele rajatav uus alajaam või uus põhivõrk, mille rajamise näeb ette põhivõrguettevõtja investeeringute kava, samuti rajatav uus alajaam olukorras, kus olemasolevat alajaama ei ole võimalik enam laiendada;
20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;
20<sup>1</sup>) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid;
@@ -108,9 +114,9 @@
22<sup>3</sup>) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks;
22<sup>4</sup>) salvestusperiood – ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks;
22<sup>5</sup>) sidusettevõtja – ettevõtja, milles teine ettevõtja omab 20 protsenti või rohkem aktsionäride või osanike hääleõigusest ning mille tegevus- ja finantspõhimõtetele avaldab kõnealune teine ettevõtja märkimisväärset mõju;
22<sup>4</sup>) salvestusperiood – kalendrikuu, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks;
22<sup>5</sup>) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;
23) süsteem – elektrienergia tootmise, salvestamise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
@@ -130,6 +136,10 @@
26<sup>3</sup>) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ning mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks ega ülekoormuse ja sageduse juhtimiseks;
26<sup>5</sup>) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;
26<sup>6</sup>) vahetustasu – tasu, mille elektrimüüja või agregaator otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest;
27) valitsev mõju – valitsev mõju ettevõtja üle konkurentsiseaduse tähenduses;
28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
@@ -138,6 +148,8 @@
28<sup>2</sup>) vertikaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja või elektriettevõtjad, kelle üle on ühel või mitmel isikul valitsev mõju ja kus asjaomase elektriettevõtja või -ettevõtjate vähemalt üks ülesanne on elektrienergia edastamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või müümine;
28<sup>3</sup>) horisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või tarnimine ja teine ülesanne on väljaspool elektrisektorit;
29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
30) võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt;
@@ -676,6 +688,8 @@
1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga;
1<sup>1</sup>) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohaselt;
2) koostab igal aastal tegevuskava varustuskindluse tagamiseks järgmisel aastal ja vajaduse korral täiendab seda;
3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;
@@ -718,7 +732,9 @@
(2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale või bilansihaldurile, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale või bilansihaldurile kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.
(2) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu, kui ta andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.
(2) Rahalist hüvitist makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral ja juhul, kui see on käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja ei maksa tootjale rahalist hüvitist tootmise piiramise korral, kui süsteemihaldur andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.
(2) Süsteemihaldur koostab tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika ja esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile.
(3) Süsteemihaldur ei või oma ülesannete täitmise käigus saadud teavet avaldada kolmandale isikule. See ei kehti, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teave tuleb edastada käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
@@ -816,7 +832,11 @@
6) võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;
7) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused.
7) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused;
8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded;
9) tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused.
(4) kehtestab määrusega elektrituru toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse:
@@ -926,6 +946,66 @@
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 3 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.
##### § 42<sup>5</sup>. Elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse tagamine saartalitluse korral
(1) Süsteemihaldur hindab regulaarselt Eesti saartalitlusvõimet saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodika kohaselt.
(2) Kui süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et elektrisüsteemi toimimiseks saartalitluse korral pole piisavas mahus elektritootmisvõimsust käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit ja Konkurentsiametit kavatsusest hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Teavituses märgitakse, millisel ajaperioodil esineb probleeme elektritootmisvõimsuse kättesaadavusega, mis mahus tuleks saartalitlusvõime tagamise teenust hankida ja mis on riigihanke eeldatav maksumus.
(3) Saartalitlusvõime tagamise teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö ja elektritootmisvõimsuse kättesaadavus tippkoormuse ajal elektrisüsteemi saartalitluse olukorras.
(4) Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 66<sup>3</sup> lõikeid 2 ja 3.
(5) Käesoleva seaduse § 66<sup>3</sup> lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatavad saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise põhimõtted peavad sisaldama vähemalt:
1) saartalitlusvõime tagamise teenuse tehnilist kirjeldust;
2) saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat;
3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite kohta, juhul kui tootja rikub käesoleva seaduse § 42<sup>6</sup> lõikes 2 sätestatud nõudeid;
4) käesoleva seaduse § 42<sup>6</sup> lõikes 5 nimetatud vastavusauditi tegemise korda ja nõudeid sõltumatule audiitorile.
(6) Saartalitlusvõime tagamise teenust ei rakendata samal ajal käesoleva seaduse § 42<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõigetele 1 ja 2.
##### § 42<sup>6</sup>. Saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamine
(1) Tootja, kes osutab saartalitlusvõime tagamise teenust, peab olema hankelepingu kestuse ajaks varunud vajalikus koguses kütust või kindlustanud muu vajaliku tehnilise valmisoleku ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.
(2) Saartalitlusvõime tagamise teenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et tootjal oleks järjepidevalt:
1) kaetud vajalikud muutuv- ja tegevuskulud, võttes arvesse tulu muust asjakohasest majandustegevusest;
2) täidetud keskkonnanõuded;
3) täidetud kvaliteedi- ja ohutusnõuded;
4) tagatud põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja teenuse pakkumiseks otseselt vajaliku investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna protsent, mis on sätestatud lõike 4 alusel kehtestatud määruses ega või taastuvenergia tehnoloogiate puhul olla suurem kui 12 ja muude tehnoloogiate puhul suurem kui 14.
(4) Täpse investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna kehtestab
käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud määrusega.
(5) Süsteemihalduril on õigus tellida sõltumatult audiitorilt saartalitlusvõime tagamise teenuse vastavusaudit, et kontrollida, kas tootja on saartalitlusvõime tagamise teenuse hinna kujundanud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetega. Vastavusaudit ja sõltumatu audiitor peavad vastama käesoleva seaduse § 42<sup>5</sup> lõike 5 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele. Auditi tegija esitab auditi süsteemihaldurile ja auditi tegemise kulud katab süsteemihaldur.
##### § 42<sup>7</sup>. Saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamine
(1) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 42<sup>5</sup> lõike 4 alusel korraldatud riigihanke tulemused 30 päeva jooksul alates eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise eeldatav kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu hinnanguliselt tarbitava elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta oma hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks.
(2) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuluhinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise ja haldamisega seotud kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real kui tasu saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu eest.
(5) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.
(6) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale lõikes 3 nimetatud teenuse hankimise kulu arve, millega ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse hankimise tasu tasunud.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 2 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.
### 4. peatükk BILANSIVASTUTUS, BILANSI SELGITAMINE JA BILANSIENERGIA
##### § 43. Bilansivastutus
@@ -948,7 +1028,7 @@
(4) Avatud tarne sõlmimise, lõpetamise ja nendest teavitamise tähtajad sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
(4) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures sidusettevõtjat.
(4) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid.
(4) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> kohaselt avatud tarnet:
@@ -970,6 +1050,8 @@
(8) Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab.
(12) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.
##### § 45. Määratud tarne
(1) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoiab.
@@ -1082,6 +1164,18 @@
(6) Süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.
(7) Süsteemihaldur tagab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud metoodikas, et energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt käesoleva seaduse § 53<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud tasakaalustamisvõimsuse kulu.
##### § 53<sup>1</sup>. Tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamine
(1) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu (edaspidi *tasakaalustamisvõimsuse kulu*), et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud, mõistlikud halduskulud ja kulud, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinnaga.
(2) Süsteemihaldur arvutab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale, võttes arvesse eelmiste arveldusperioodide jooksul üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(3) Tarbija ja tootja katavad käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikaga kehtestatud ulatuses tasakaalustamisvõimsuse kulu. Ulatuses, milles metoodika näeb ette tasakaalustamisvõimsuse kulu kogumise tarbijatelt ja tootjatelt, märgib avatud tarnija sama metoodika alusel arvutatud kulu suuruse elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real, tähistades selle tasakaalustamisvõimsuse kuluna. Bilansihaldur teavitab avatud tarnijat tema bilansipiirkonnas olevatele tarbijatele ja tootjatele rakenduvast tasakaalustamisvõimsuse kulu suurusest.
(4) Bilansihaldur korraldab oma bilansipiirkonnas tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamise ja andmevahetuse vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale.
##### § 54. Bilansienergia eest tasumise kord
(1) Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse käesoleva seaduse § 51 alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja § 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel.
@@ -1550,7 +1644,7 @@
(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni;
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest või tootmisseadme liitumispunktist kuni elektripaigaldiseni;
2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;
@@ -1592,7 +1686,7 @@
(5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid.
(6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele oma veebilehel.
##### § 64. Võrgu omanik
@@ -1694,7 +1788,7 @@
##### § 66. Võrgu arenduskohustus
(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.
(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.
(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.
@@ -1710,17 +1804,19 @@
(8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel.
(8) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 GWh aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava koostama.
(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused;
2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks;
2) kavandatavate investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja plaanitud maksumuse järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks;
3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, võrku ühendamise võimalus;
4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.
(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist.
(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Jaotusvõrguettevõtja, kellel on kohustus koostada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava, esitab Konkurentsiametile ka arenduskohustuse täitmisega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse.
(11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat.
@@ -1730,7 +1826,7 @@
2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul;
3) investeerimisprojektide ajakava;
3) järgmise kümne aasta investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse;
4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused;
@@ -1744,7 +1840,11 @@
(13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ja esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile.
(14) Konkurentsiamet konsulteerib võrgu arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja võib taotleda võrgu arengukava muutmist. Konkurentsiamet avaldab võrgu kümneaastase arengukava konsultatsiooni tulemused ja vajalikud investeerimisvajadused oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist.
(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.
(14) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist.
(14) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukavakohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.
(15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ja võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks.
@@ -1778,7 +1878,7 @@
##### § 66<sup>2</sup>. Paindlikkusteenused
(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks korraldab jaotusvõrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.
(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks korraldab jaotusvõrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.
(2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.
@@ -1792,9 +1892,9 @@
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1–120), artikliga 182.
(2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.
(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos riigihanke tingimustega. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.
(2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.
(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta peab võrguettevõtja eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.
(4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseid, kui võrguettevõtja hinnangul on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.
@@ -1810,9 +1910,7 @@
(4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.
(5) Võrguettevõtja tagab võrguteenuse kasutaja teavitamise mõõtmise tulemustest ja nende alusel teostatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Võrguettevõtja tagab samuti müüja teavitamise mõõtmise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.
(6) Võrguettevõtja võib turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või oma algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostada mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.
(6) Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või omal algatusel oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostab mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.
(7) Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis.
@@ -1832,9 +1930,7 @@
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui:
1) võrguettevõtja ja müüja esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;
2) tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud;
1) käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 või 2 nimetatud isik esitab tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest oma tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeks ajaks tasunud;
3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
@@ -1868,7 +1964,7 @@
(5) Põhivõrguettevõtja teeb liitumistingimused teatavaks Euroopa Komisjonile.
(6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.
(6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel ja teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.
(7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele selle nõudmisel andmed tsiviiltoetuse registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.
@@ -1906,7 +2002,7 @@
(5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:
1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;
1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine, mille hulka loetakse muu hulgas võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
@@ -1956,6 +2052,30 @@
(6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs.
(6) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Põhivõrgus võib sellise investeeringu teha ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga.
(6) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.
(6) Põhivõrguga ühendamisel võib liitumistasu koosneda kulupõhisest hinnast, liitumistasu fikseeritud määrast, mida arvestatakse eurodes ühe megavoltampri kohta (edaspidi *võrgutugevdustasu*), põhivõrguettevõtja hinnakirjas fikseeritud kulukomponentidel põhinevatest võrguühenduse rajamiseks vajalike alajaamatööde kuludest (edaspidi *võrguühendustasu*) ning menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasust või muust tasust, kui see on käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Põhivõrguga ühendamise liitumistasu maksmise ja selle kujunemise täpsemad tingimused sätestatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.
(6) Võrguga liitumisel või võrgu tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6<sup>1</sup> nimetatud investeeringut, vähendatakse võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse raames võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu laekunud võrgutugevdustasu ning võrguühendustasu võrra. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata.
(6) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodikas arvesse võtta:
1) põhivõrguettevõtja võrgu arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavat maksumust;
2) põhimõtet, et arenduskohustuse raames tehtavad investeeringud toovad kasu nii tootmisele kui ka tarbimisele, ning sellest lähtudes määrata fikseeritud tasu arvutusse pool arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavast maksumusest;
3) uute tootmissuunaliste liitumiste prognoositavat mahtu;
4) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.
(6) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb liitumispunkti loomisega seotud tasu käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodikas arvesse võtta:
1) liitumispunkti rajamise keskmisi kulusid;
2) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.
(7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
@@ -1986,7 +2106,7 @@
3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 6<sup>1</sup> alusel soetatud põhivaraga;
5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.
@@ -2034,9 +2154,9 @@
##### § 74. Teabe andmine ja avaldamine
(1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.
(2) Võrguettevõtja avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist.
(1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud võrguettevõtja veebilehel ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.
(2) Võrguettevõtja avaldab võrguettevõtja veebilehel teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist.
(3) Võrguettevõtja annab turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet tema teeninduspiirkonnas kehtivate võrgutasude suuruse ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kohta.
@@ -2046,6 +2166,8 @@
(6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormis.
(7) Võrguettevõtja kehtestatud liitumistasud, mis põhinevad käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud metoodikal, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.
### 6<sup>1</sup>. peatükk LIITUMISTASU MAKSMISE TOETUS
##### § 74<sup>1</sup>.
@@ -2112,7 +2234,23 @@
##### § 75<sup>1</sup>. Tarbijale esitatav arve
(1) Müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Koos arvega esitatakse järgmised andmed:
(1) Müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tarbijale esitatav arve peab olema täpne, selge ja hõlpsasti võrreldav. Koos arvega esitatakse järgmised andmed:
1<sup>1</sup>) müüja nimi ja kontaktandmed;
1<sup>2</sup>) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasutav summa ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>1</sup> nimetatud komponentideks;
1<sup>3</sup>) arve maksmise tähtaeg;
1<sup>4</sup>) tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu korral lepingu lõppemise kuupäev, kui see on kohaldatav;
1<sup>5</sup>) arve esitamise aluseks oleva mõõtepunkti unikaalne identifikaator;
1<sup>6</sup>) kui tarbija ja müüja vahelise lepingu järgi elektrienergia hind muutub, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga;
1<sup>7</sup>) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele;
1<sup>8</sup>) viide käesoleva seaduse § 42<sup>1</sup> lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;
2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
@@ -2128,17 +2266,25 @@
(2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve.
(2) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldi esitada elektrienergia hind, võrgutasud ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt mõistetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12).
(2) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.
(2) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.
(3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.
(4) Tagamaks, et müüja poolt tarbijale tarnitud elektrienergia eest esitataval arvel ja muudel müüja väljastatavatel reklaammaterjalidel, mida on mainitud käesoleva paragrahvi lõikes 1, on esitatud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate õige jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal, kohustub müüja kasutama audiitori teenuseid. Audiitori ülesanne on kontrollida, kas müüja poolt tarbijatele esitatavates andmetes toodud kasutatud taastuvenergia kogus (protsentides) on tõendatud päritolutunnistustega, mille kasutamisest tarbijatele elektrienergia päritolu tõendamiseks on põhivõrguettevõtjale teada antud.
(5) Tarbija taotluse alusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.
##### § 76. Müügikohustus
##### § 76<sup>1</sup>. Üldteenus
(1) Väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi *üldteenus*).
(2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat.
(2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid.
(2) Kui riigihanke teel elektrimüüja leidmine ebaõnnestub, nimetab jaotusvõrguettevõtja ajutise elektrimüüja selle ajani, mil elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.
@@ -2154,7 +2300,7 @@
##### § 76<sup>2</sup>. Üldteenuse tüüptingimused
(1) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga juhul, kui üldteenuse müüjat ei ole leitud käesoleva seaduse § 76<sup>1</sup> lõike 2 alusel korraldatud riigihanke teel. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
(1) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga juhul, kui üldteenuse müüjat ei ole leitud käesoleva seaduse § 76<sup>1</sup> lõike 2 alusel korraldatud riigihanke teel. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
(2) Võrguettevõtja ja käesoleva seaduse § 76<sup>1</sup> lõike 2 alusel korraldatud riigihanke teel leitud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.
@@ -2320,7 +2466,7 @@
8<sup>2</sup>) lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi;
9) teave kaebuste käsitlemise kohta;
9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis on seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisega tarbijakaitseseaduse alusel, ja õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole;
10) võrgulepingu ja elektrilepingu puhul lepingu tähtaeg.
@@ -2328,10 +2474,16 @@
(3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tasu ei tohi küsida.
(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 000 tarbijat, peab tarbija soovi korral pakkuma tarbijale dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut.
(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.
##### § 87<sup>1</sup>. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused
(1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu.
(1) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võivad üles öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendatud.
(2) Tagatiseks võib olla:
1) krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;
@@ -2340,19 +2492,37 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting.
(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise lõpptähtajast.
(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.
(6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses. Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel.
(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses.
(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat. Tootmise alustamise perioodi arvestus algab liitumispunkti valmimise tähtajast või võrguühenduse ja tootmisseadme kogu tootmissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimise ajast, olenevalt sellest, kumb saabub hiljem.
(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood võib päikesepaneelide puhul olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitisega, mille valmimine on eeldus päikesepaneelide paigaldamiseks. Nimetatud periood võib olla pikem aja võrra, mis jääb liitumistaotluse esitamisel ehitise valmimise tähtajani.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4<sup>1</sup> sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või ületada kolme aastat.
(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi, välja arvatud juhul, kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi ega perioodi arvestamise algusaega.
(5) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine.
(5) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.
(6) Kui tootmissuunalist liitumislepingut omav turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutanud, tasub liituja võrguettevõtjale aasta pärast nimetatud tähtaja saabumist tasu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses. Tasu rakendatakse iga järgmise aasta täitumisel, millal turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas ning tasu arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel. Kui jaotusvõrgus liitumislepingu sõlminud turuosaline on tootmisseadme või tarbimiskoha võõrandanud, rakendatakse tasu kinnistu omaniku suhtes. Kui jaotusvõrguga liitunud turuosalise liitumislepingujärgne tootmisvõimsus on kasutusele võetud osaliselt, rakendatakse tasu 95-protsendilise liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse eest käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel.
(6) Vähemalt 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu pärast lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses.
(6) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, või põhjendab sellest keeldumist. Tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest viivitamata teavitama võrguettevõtjat.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale tootmissuunalisele liitumisele, kui nad ei ole liitunud tootjana.
(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu lõikes 6 nimetatud suuruses. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 42<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.
(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud esmase kaheaastase perioodi möödumist rakendatakse tasu samas lõikes viidatud suuruses iga järgmise aasta eest, millal turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Nimetatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule, kui nad ei ole liitunud tootjana.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse nii põhi- kui ka jaotusvõrgus oleva turuosalise suhtes, kes on tasu rakendamise hetkel võrgulepingu pool. Kui tasu rakendamise hetkel jaotusvõrgus oleval turuosalisel kehtiv võrguleping puudub, rakendatakse tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud turuosalise suhtes.
(8) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus.
(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, ja sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.
(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada tootmisvõimsust või võrgulepingu tootmistingimused tühistada, kui võrgulepingujärgne tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.
##### § 88. Lepingu kehtivus ja lepingu tähtaeg
@@ -2364,7 +2534,9 @@
(4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab tarbijal sõlmida nii tasuta kui ka tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut.
(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on kodutarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.
(4) Kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot ja sellest on elektrimüüjat enne lepingu sõlmimist teavitatud, ei tohi vahetustasu küsida, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt ja alla 50 töötajaga äriühingult, mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist teavitatud. Lepingu lõpetamise tasu peab olema proportsionaalne ega tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsese rahalise kahju tõendamise kohustus lasub elektrimüüjal või agregaatoril.
(6) Kodutarbija võib tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette.
@@ -2376,15 +2548,29 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimuste muudatus kehtib kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute ja pärast muutmist sõlmitavate lepingute kohta.
(4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
(3) Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.
(4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu. Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega või kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
(7) Elektrimüüja peab tarbija üleviimiseks fikseeritud elektrihinnaga lepingult dünaamilise elektrihinnaga lepingule saama tarbijalt selge nõustumuse.
##### § 90. Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel
(1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg, tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave ning teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahti ühendamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud võimalused;
2) energia säästmise võimalused või viide sellist teavet sisaldavatele veebilehtedele;
3) alternatiivsed maksevõimalused;
4) võrguühenduse võimsuse piiramise võimalused, kui võrguettevõtja seda võimaldab.
(3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil.
@@ -2558,17 +2744,17 @@
12) kontrollib energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32<sup>7</sup> nimetatud päritolutunnistuse väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;
13) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu;
13) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansiteenuse ja bilansienergia hindu;
14) kontrollib võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga;
16) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
17) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
18) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu ning avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
18) jälgib turu arengut ja konkurentsi, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja nende mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
19) jälgib, kui palju aega kulub võrguettevõtjatel ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
@@ -2580,7 +2766,7 @@
22<sup>1</sup>) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;
22<sup>2</sup>) töötab välja käesoleva seaduse § 21<sup>4</sup> lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused;
22<sup>2</sup>) kooskõlastab käesoleva seaduse § 21<sup>4</sup> lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused;
23) kontrollib, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata;
@@ -2622,7 +2808,7 @@
8) konkurentsi olukord elektriturul.
(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ja aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.
(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, tootmise piiramisega seotud kulude hüvitamist, mis ei lähtu käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud korrast, agregeerimislepinguid ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.
##### § 94. Riikliku järelevalve erimeetmed
@@ -2950,18 +3136,38 @@
(14) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.
(15) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 87<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest.
(16) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 87<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest.
(17) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.
(18) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 2025. aasta 1. jaanuarist § 87<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud.
(15) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 87<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest iga järgmise aasta eest.
(16) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse liitumislepingute suhtes, mille liitumislepingujärgne võrguühendus ja kõik tootmissuunalise liitumise kasutamiseks vajalikud liitumislepingukohased tööd on valminud hiljemalt 2023. aasta 17. märtsi seisuga. Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 17. märtsist ning tasu rakendatakse samas lõikes nimetatud perioodi möödumisest arvates iga järgmise aasta eest.
(16) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõiget 6<sup>3</sup> rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist.
(17) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõigetes 7 ja 7<sup>1</sup> nimetatud tähtaegasid arvestatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga ka nende tootmissuunaliste võrgulepingute puhul, mis on sõlmitud enne käesoleva lõike jõustumist. Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõike 7 rakendamisel arvestatakse enne 2023. aasta 17. märtsi valminud võrguühenduste suhtes sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi alates 2023. aasta 17. märtsist.
(17) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõike 6 esimest, kolmandat ja viiendat lauset ning sama paragrahvi lõike 7 esimest lauset rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist.
(17) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõike 7<sup>1</sup> teist lauset rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist.
(18) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 2025. aasta 1. jaanuarist § 87<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud.
(19) Pärast universaalteenuse regulatsiooni kehtetuks muutumist muutub tootjale, kellel on kohustus käesoleva seaduse § 76<sup>6</sup> alusel toota elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks, väljastatud täitmiseks kohustuslik otsus sellest hetkest kehtetuks.
(20) Käesoleva seaduse § 59<sup>1</sup> lõike 9 teist lauset kohaldatakse tootja väljamakse taotluse suhtes, mis on esitatud pärast 2025. aasta 13. juulit.
(21) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 10<sup>2</sup> nimetatud tasude tagasiulatuvat võtmist rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.
(22) Käesoleva seaduse § 59<sup>1</sup> lõike 2 punkti 8 kohaldatakse tootja väljamakse taotluse suhtes, mis on esitatud pärast 2025. aasta 1. septembrit.
(23) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja kehtima hakkamise seisuga kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse § 72 lõikes 6<sup>3</sup> sätestatud liitumistasu juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui § 72 lõikes 6<sup>3</sup> nimetatud liitumistasu. Vähendatav liitumistasu kulu arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu vähendamist põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka ja võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasu arvutamisel.
(24) Käesoleva seaduse § 72 lõikeid 6<sup>3</sup>–6<sup>6</sup> rakendatakse 30 päeva möödudes pärast § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja avalikustamist võrguettevõtja veebilehel.
(25) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakiri hakkab kehtima 30. päeval pärast selle avalikustamist võrguettevõtja veebilehel.
(26) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse elektrivõrguga liitumisel kuni § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja kehtima hakkamiseni.
(27) Käesoleva seaduse § 87<sup>1</sup> lõike 7 teises lauses sätestatud tasu vabastust rakendatakse alates 2023. aasta 17. märtsist tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingule, mis on sõlmitud enne 2024. aastat.
##### § 112.
–
2024-10-19
2024-10-17
2024-07-13
2024-06-30
2024-05-11
2023-12-31
2023-06-30
2023-03-16
2022-11-30
2022-10-22
2022-09-22
2022-08-31
2022-05-27
2022-05-06
2022-04-30
2022-03-24
2021-12-31
2021-10-31
2020-06-30
2019-09-30
2019-04-26
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-08
2018-06-30
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-02-28
2016-12-31
2016-07-14
2015-08-31
2015-06-30
2014-12-31
2014-07-21
2014-06-30
2014-05-06
2014-03-22
2013-02-28
2012-12-31
2012-07-07
2012-06-30
2011-12-31
2011-03-02
2010-12-31
2010-10-31
2010-07-31
2010-06-30
2010-03-31
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2009-07-05
2009-01-21
2008-12-18
2007-12-31
2007-04-30
2006-12-31
2004-12-31
2004-04-30
2004-04-14
2003-06-30
ELTS
original version
Text at this date