LegalizeReform history
Elektrituruseadus
69 versions
· 2026-03-18
2026-07-31
2026-03-27
2026-02-13
2025-12-31
2025-10-31
2025-07-17
2025-06-12
2024-10-19
2024-10-17
2024-07-13
2024-06-30
2024-05-11
2023-12-31
2023-06-30
2023-03-16
2022-11-30
2022-10-22
2022-09-22
2022-08-31
2022-05-27
2022-05-06
2022-04-30
2022-03-24
2021-12-31
2021-10-31
2020-06-30
2019-09-30
2019-04-26
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-08
2018-06-30
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-02-28
2016-12-31
2016-07-14
2015-08-31
2015-06-30
2014-12-31
2014-07-21
2014-06-30
Changes on 2014-06-30
@@ -168,7 +168,7 @@
(2) Väiketootja on tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW.
(3) Koostootja on isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil. Tõhusa koostootmise nõuded
(3) Koostootja on isik, kes toodab elektrienergiat tõhusa koostootmise režiimil. Tõhusa koostootmise nõuded kehtestab
, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60) lisas 3 esitatud metoodikast.
@@ -246,7 +246,7 @@
##### § 16. Tegevusalade eristamine
(1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.
(1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.
(2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa.
@@ -334,8 +334,6 @@
5) majandustegevuse prognoosi olulised muutused.
(3) Konkurentsiametile tehakse viivitamata teatavaks niisuguse tegevuse alustamine või lõpetamine, milleks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba.
(4) Põhivõrguettevõtja edastab Konkurentsiametile teate iga kavandatava tehingu kohta, mille puhul võib tekkida vajadus selgitada, kas põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele. Põhivõrguettevõtja teatab viivitamata Konkurentsiametile ka need asjaolud, mis võimaldavad Euroopa Liidu välise riigi (edaspidi *kolmas riik*) kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle.
(5) Elektriettevõtja esitab Konkurentsiametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 84, 20.03.2014, lk 61–68), lisa punktis 3 nimetatud investeerimisprojektide andmed.
@@ -382,356 +380,178 @@
(2) Vajalik päästetöö käesoleva seaduse tähenduses on päästesündmuse toimumisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud päästetegevused tootja territooriumil kuni päästeasutuse saabumiseni.
(3) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästetööd tegevale päästeüksusele ja koostöö korra päästeasutusega
(3) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päästetööd tegevale päästeüksusele ja koostöö korra päästeasutusega kehtestab
määrusega.
##### § 21<sup>3</sup>. Üldhuviteenuse osutaja
(1) Loakohustusega tegevusalal tegutsev võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
#### 3. jagu Tegevusluba
##### § 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil või kui toodetakse käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punkti 1<sup>1</sup> või punkti 2 kohaselt;
3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
6) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
7) elektrienergia müügiks.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui:
1) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 kohaselt;
1<sup>1</sup>) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 2 kohaselt;
2) kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat müüb selle tootja;
3) tootja müüb tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või elektribörsil.
(3) Tegevusluba on Konkurentsiameti otsusega isikule antav õigus tegutseda ühel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalal koos selle õiguse teostamiseks vastavuses käesoleva seadusega määratud tegevusloa tingimustega. Isikul võib olla mitu tegevusluba tegutsemiseks mitmel lõikes 1 nimetatud tegevusalal, kui samaaegselt mitmel tegevusalal tegutsemine ei ole käesoleva seadusega keelatud.
(4) Tegevusluba on omaja õigus vastavaks tegevuseks. Tegevusluba ei saa üle anda teisele isikule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuseks antud tegevusluba annab selle omajale õiguse taotleda ehitusluba üksnes tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrgu ehitamiseks ja kasutada selles teeninduspiirkonnas võrku võrguteenuse osutamiseks.
(6) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme võib ehitada ja selle abil elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.
##### § 22. Loakohustus
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) elektrienergia tootmine, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil ja kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas;
2) võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu;
3) võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu;
4) elektrienergia müük;
5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) elektrienergia tootmisel ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
2) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
3) elektrienergia müügil, kui elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
4) elektrienergia müügil selle tootja poolt, kui elektrienergia on toodetud kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
5) elektrienergia müügil tootja poolt teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või elektribörsil.
(3) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.
(4) Võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on õigus seaduses sätestatud tingimustel ehitada tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrk ja kasutada seda selles teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamiseks.
##### § 23. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa saamiseks esitab isik (edaspidi *taotleja*) Konkurentsiametile taotluse, milles on taotleja kohta järgmised andmed:
1) nimi;
2) asukoha aadress ja tegevuskoht;
3) sidevahendite numbrid;
4) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva taotleja puhul;
5) käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud selle tegevuse nimetus ja võimalikult täpne kirjeldus, milleks taotletakse tegevusluba.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse:
1) asutamisel oleva äriühingu puhul asutamislepingu või asutamisotsuse kinnitatud koopia;
2) dokument, milles esitatud andmed kinnitavad, et taotleja ja taotletava tegevuse kohta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuded on täidetud.
(3) Taotleja peab tõendama taotlejale ja taotletavale tegevusele käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kõigi nõuete täitmist, kui seda nõuab Konkurentsiamet.
(4) Konkurentsiametil on õigus nõuda taotlejalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja taotluse kohta otsuse tegemiseks või taotleja esitatud andmete kontrollimiseks või tema kohta käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise selgitamiseks või taotletud tegevuse kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kohustuse täitmise võime selgitamiseks.
##### § 24. Tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks tegevusloa taotlemine
(1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele:
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul, välja arvatud tegevusloa taotlus võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu, mis lahendatakse kümne kuu jooksul.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise korral käesoleva seaduse §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan;
2) riigipiiri ületava alalisvooluliini või otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid;
3) otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral dokument, mis tõendab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
##### § 24. Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus
(1) Kui ettevõtja loobub suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamisest, teatab ta sellest Konkurentsiametile, märkides teates järgmised andmed:
1) tootmisseadme tehnilised näitajad;
2) tootmisseadme ning asjaomaste hoonete ja rajatiste edaspidist saatust käsitlevad andmed;
3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aja.
3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aeg.
##### § 25. Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine
(1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele:
1) tootmisseadme tehnilised näitajad ning seadmete energiatõhususe ja töökindluse andmed;
2) tootmisseadme asukoha loodusolude ja muude tähtsate tegurite kirjelduse.
##### § 26. Võrguteenuste osutamiseks tegevusloa taotlemine
(1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, esitab ta peale § 23 lõikes 1 loetletud andmete ka §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratluse ja skemaatilise plaani.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba isikule:
1) kelle organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
2) kellel on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
3) kelle töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
4) kellel on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
5) kellel on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.
(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.
(4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba ainult ühele võrguettevõtjale.
##### § 26. Tegevusloa kontrolliese
(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.
(2) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks käesoleva seaduse §-s 15 ja § 18 lõigetes 1–7 sätestatule vastab järgmistele nõuetele:
1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
3) ettevõtja töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega;
6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.
(3) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus käesoleva seaduse §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.
(4) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse isikule, kes omab põhivõrku, vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ning täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi.
(5) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale.
(6) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ja tegevusloa andmine ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.
##### § 26<sup>1</sup>. Põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine
(1) Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3.
(2) Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusluba.
(2) Konkurentsiamet algatab põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui isik taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba.
(3) Konkurentsiamet valmistab ette nõuetekohasuse hindamise otsuse eelnõu nelja kuu jooksul tegevusloa taotluse saamisest arvates ning edastab selle koos asjakohase teabega viivitamata Euroopa Komisjonile arvamuse saamiseks.
(3) Kui käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusluba taotleb kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja, küsib Konkurentsiamet enne hindamisotsuse vastuvõtmist Euroopa Komisjonilt arvamust selle kohta, kas nimetatud isik vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ning kas isiku tunnistamine nõuetele vastavaks ei sea ohtu Euroopa Liidu varustuskindlust.
(3) Kui käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba taotleb kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja, küsib Konkurentsiamet enne hindamisotsuse vastuvõtmist Euroopa Komisjonilt arvamust selle kohta, kas nimetatud isik vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ning kas isiku tunnistamine nõuetele vastavaks ei sea ohtu Euroopa Liidu varustuskindlust.
(4) Konkurentsiamet teeb nõuetekohasuse hindamise kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist või pärast nelja kuu möödumist arvamuse taotlemisest. Otsust tehes arvestab Konkurentsiamet võimalikult suurel määral Euroopa Komisjoni arvamusega.
(5) Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ja § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusluba on välja antud.
(5) Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ja § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba on välja antud.
##### § 27. Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine
(1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) liini suurima lubatud talitluspinge, liini pikkuse ning liini muud põhilised tehnilised näitajad;
2) liini paiknemise plaani;
3) liini geograafilised koordinaadid;
4) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul ka dokumendi, mis tõendab § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-des 60 ja 61 sätestatuga.
##### § 28.
##### § 29. Tegevusloa andmise otsustamine
(1) Konkurentsiamet teeb tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotluse ja tema nõudel esitatud lisaandmete alusel, lähtudes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest ning käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse 60 päeva jooksul ning punktis 4 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus 10 kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates.
(3) Enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist edastab Konkurentsiamet taotlejale sellekohase teate, milles nimetab keeldumise põhjused ja annab mõistliku tähtaja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.
(4) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates.
(5) Konkurentsiamet kannab käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud andmed majandustegevuse registrisse (edaspidi *register*) asjakohase otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul. Andmed jaotusvõrgu teeninduspiirkonna paiknemise kohta võib esitada lühikirjeldusena. Andmete avaldamisele kohaldatakse majandustegevuse registri seadust.
(6) Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.
(7) Tegevusloa eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras ja määras.
##### § 29. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused
(1) Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.
##### § 30. Tegevusloa andmisest keeldumine
(1) Konkurentsiamet keeldub tegevusluba andmast, kui:
1) taotleja jätab käesoleva seaduse alusel nõutavad andmed esitamata või esitab eksitavaid andmeid või valeandmeid või võltsitud dokumente;
2) taotlejal puuduvad taotluses nimetatud tegevuseks majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused või ta ei vasta taotlejale ja elektriettevõtjale käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele muul põhjusel;
3) taotluses nimetatud tegevus ei ole kooskõlas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega;
4) on alust arvata, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktis ettenähtud kohustusi või tegevusloa tingimusi;
5) tegevusloa andmine võib ohustada varustuskindlust;
6) tegevusloa andmine on vastuolus käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega;
7) tegevusloa andmine võib kahjustada teiste tegevusloa alusel tegutsevate elektriettevõtjate seadusega kaitstud õigusi või huve;
8) taotlejale või isikule, kellel on taotleja üle valitsev mõju, varem käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba on kolme aasta jooksul enne uue tegevusloa saamiseks taotluse esitamist tunnistatud kehtetuks muul kui käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud alusel;
9) tegevusloa andmine on käesoleva seadusega vastuolus muul põhjusel;
10) taotlejal on riigilõiv tasumata.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjustele keeldutakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, kui:
1) tegevus võib ohustada varustuskindlust või takistada võrguettevõtjal täita talle seadusega pandud kohustusi;
2) kavandatavat otseliini või riigipiiri ületavat liini ei ole elektrienergia edastamiseks vaja;
3) kavandatav riigipiiri ületav liin ei ole süsteemi arengu seisukohalt õigustatud.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Konkurentsiamet tegevusloa taotlejale selleks mõistliku pikkusega tähtaja.
##### § 31. Tegevusloa kehtivus
(1) Tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast. Asutamisel olevale taotlejale antav tegevusluba hakkab kehtima taotleja äriregistrisse kandmise päevast või tegevusloa andmise otsuse tegemise päevale järgnevast päevast sõltuvalt sellest, kumb neist on hilisem.
(2) Tegevusloa kehtivus lõpeb, kui:
1) möödub loa kehtivusaeg ja enne seda ei ole käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotlust kehtivusaja pikendamiseks;
2) möödub loa kehtivusaeg ja käesoleva seaduse kohaselt enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitatud taotlus kehtivusaja pikendamiseks jääb rahuldamata;
3) tegevusluba tunnistatakse kehtetuks;
4) tegevusloa omaja lõpetatakse.
(3) Tegevusloa kehtivus ei lõpe elektriettevõtja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel.
(4) Ühinemise korral jääb ühendatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima ühendava ühingu tegevusloana. Ühinemisel uue äriühingu asutamisega jääb ühinevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima asutatava äriühingu tegevusloana.
(5) Kui jagunemisel eraldumise teel soovib jagunev ühing talle käesoleva seaduse alusel antud tegevusloas nimetatud tegevust jätkata, peab ta vajaduse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist. Omandav ühing peab taotlema olemasoleva tegevusloa tingimuste muutmist või uut tegevusluba.
(6) Ümberkujundamise korral jääb ümberkujundatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima uue ühingu tegevusloana.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 nimetatud juhtudel teeb Konkurentsiamet tegevusloa andmete ja tingimuste muutmise otsuse, kui seda taotleb loa alusel tegutsenud või tegutsema hakkav äriühing. Konkurentsiamet võib nimetatud otsuse teha ka oma algatusel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetega 4–6 ei ole vastuolus Konkurentsiameti õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks käesolevas seaduses ettenähtud alustel.
##### § 32. Tegevusloa andmed ja tegevusloa tingimused
(1) Tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
1) tegevusloa andmise aeg ja tähtajalise tegevusloa puhul ka tegevusloa kehtivusaeg;
2) tegevusloa saaja nimi ja äriregistrikood;
3) tegevusloa saaja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tegevusala, milleks on tegevusluba antud;
5) tegevusloa tingimused.
(2) Tegevusloa tingimused kehtestab Konkurentsiamet ja neid tingimusi käsitatakse tegevusloa osana. Tegevusluba omav isik täidab tegevusloa tingimusi tegevusloa kehtivuse ajal ning käesolevas seaduses või nimetatud tingimustes ettenähtud juhtudel ja ulatuses ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist. Tegevusloa tingimuste kehtestamisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõikeid 3–11.
(3) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud tegevuseks antava tegevusloa tingimusi kehtestades arvestatakse avalikku huvi ja vajadust kaitsta üksikisiku õigusi.
(4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus ja muud olulised tehnilised ning keskkonnaalased näitajad;
##### § 32. Tegevusloa kõrvaltingimused
(1) Elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus;
2) tootmisseadme asukoha andmed;
3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika või energiaallikate andmed;
4) tootmisseadme käitamise lõpetamise korral andmed tootmisseadme ja asjaomaste hoonete ja rajatiste edasise saatuse kohta ning tootmisseadme käitamise lõpetamise suhtes kohaldatavate muude nõuete loetelu;
5) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
6) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
7) nende tootmisseadmete kirjeldus, mida käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
8) muud Konkurentsiameti poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.
(5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse:
3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed;
4) andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
5) nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
6) selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.
(2) Jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;
2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;
3) nõuded elektripaigaldise ehitusele, paigutusele ja kasutusele, mis peavad tagama tööohutuse, inimeste tervise ja keskkonna kaitse ning energiavarude säästliku kasutamise;
4) muud Konkurentsiameti poolt kehtestatud tegevusloa tingimused.
(6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse muude tingimuste hulgas andmed § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.
(7) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks tegevusloa andmise otsuses esitatakse muude tingimuste hulgas:
1) liini suurim lubatud talitluspinge ja muud põhilised tehnilised näitajad;
3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel andmed käesoleva seaduse § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.
(3) Riigipiiri ületava alalisvooluliini ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) liini suurim lubatud talitluspinge;
2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.
(9) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antavas tegevusloas võib tegevusloa tingimusena ette näha nõude anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis.
(10) Konkurentsiamet võib tegevusloa tingimusena ette näha arenduskohustuse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.
(11) Konkurentsiametil on õigus kehtestada käesolevas seaduses ettenähtud eesmärke järgivaid käesolevas paragrahvis nimetamata tegevusloa tingimusi, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
(12) Tegevusloa tingimused jõustuvad koos tegevusloa jõustumisega või Konkurentsiameti poolt tingimuste kehtestamisel määratud tähtpäeval.
(13) Kui elektriettevõtja ei saa täita tegevusloa tingimusi või käesolevas seaduses ettenähtud kohustusi, peab ta selle kohta viivitamata edastama kirjaliku teate Konkurentsiametile. Teates loetletakse tingimused, ülesanded või kohustused, mida elektriettevõtja ei suuda täita, ja nimetatakse täitmata jätmise põhjused. Elektriettevõtja peab viivitamata taotlema tegevusloa tingimuste muutmist, kui see on vajalik.
##### § 33. Tegevusloa tingimuste muutmine ja uute tingimuste kehtestamine
(1) Pärast tegevusloa väljaandmist võib Konkurentsiamet elektriettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel või oma algatusel muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, järgides käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.
(2) Konkurentsiamet võib pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks.
(3) Tegevusloa tingimuste muutmine või uute tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.
(4) Konkurentsiamet edastab tegevusloa omajale tegevusloa tingimuste muutmise või uute tingimuste kehtestamise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab tingimuste muutmist või kehtestamist. Koos teatega saadetakse tegevusloa omajale tegevusloa tingimuste muutmise või kehtestamise eelnõu. Konkurentsiamet võimaldab tegevusloa omajal esitada eelnõu kohta oma arvamuse mitte vähem kui 30 päeva jooksul alates päevast, millal tegevusloa omaja on eelnõu kätte saanud.
(5) Konkurentsiamet teeb oma seisukoha käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatud arvamuse kohta tegevusloa omajale teatavaks 30 päeva jooksul arvamuse saamisest alates.
(6) Tegevusloa tingimuste muutmisest või uute tingimuste kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.
(7) Konkurentsiamet ei pea käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 järgima, kui tegevusloa tingimuste muutmise või uute tingimuste kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.
(8) Tegevusloa omaja teeb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumise Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Konkurentsiamet kannab andmed registrisse nende saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.
(4) Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) nõue anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis;
2) arenduskohustus kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.
##### § 33. Tegevusloa muutmise või uue kõrvaltingimuse kehtestamise erisused
(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist omal algatusel tegevusluba muuta või uue kõrvaltingimuse kehtestada, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, järgides majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid.
(2) Tegevusloa muutmisest või uue kõrvaltingimuse kehtestamisest teatab Konkurentsiamet tegevusloa omajale kirjalikult vähemalt 90 päeva ette.
(3) Konkurentsiamet ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõiget 2 ega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korda, kui tegevusloa muutmisega või uue kõrvaltingimuse kehtestamisega viivitamine võib seada ohtu varustuskindluse.
##### § 34. Tegevusloa kehtivusaeg
(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba kehtib tegevusloas ettenähtud tegevuse lõpetamiseks määratud tähtpäevani.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud tegevuseks antav tegevusluba on tähtajatu.
(4) Asutamisel olevale äriühingule antakse tegevusluba kuni kaheks aastaks. Seejärel tunnistab Konkurentsiamet tegevusloa tähtajatuks, kui tegevusloa omaja seda taotleb ja esialgse kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis käesoleva seaduse kohaselt võivad olla loa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise aluseks.
##### § 35. Tegevusloa kehtivusaja pikendamine
(1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antud tegevusloa kehtivusaega pikendada tegevusloa omaja taotlusel. Kehtivusaja pikendamise suhtes kohaldatakse käesoleva jao neid sätteid, mis käsitlevad uue tegevusloa taotlemist, loa andmist ja andmisest keeldumist ning tegevusloa tingimusi.
(2) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotlus esitatakse Konkurentsiametile vähemalt 90 päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppu. Erilistel asjaoludel võib Konkurentsiamet vastu võtta ka hiljem esitatud taotluse.
(3) Kui tegevusloa pikendamise taotlus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, kehtib tegevusluba vähemalt seni, kuni tehakse otsus taotluse kohta.
(4) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise korral määrab Konkurentsiamet tegevusloa uue kehtivusaja käesoleva jao sätetest lähtudes. Tegevusloa tingimused jäävad tegevusloa kehtivusaja pikendamise korral kehtima, kui Konkurentsiamet ei otsusta neid muuta või ei otsusta kehtestada uusi tingimusi kooskõlas käesoleva seadusega.
##### § 36. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Konkurentsiamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloa omaja:
1) on tegevusloa taotlemisel teadlikult esitanud eksitavaid andmeid, valeandmeid või võltsitud dokumente;
2) ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides elektriettevõtja kohta kehtestatud nõuetele või kui tal puuduvad nõutavad majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused ning tingimused tegutsemiseks tegevusloas nimetatud valdkonnas;
3) tegevus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides niisuguse tegevuse kohta sätestatud nõuetega;
4) ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kohustusi või Konkurentsiameti poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud tegevusloa tingimusi;
5) tegevus ohustab varustuskindlust või on vastuolus käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidega;
6) tegevus kahjustab teiste tegevuslubade omajate seaduslikke õigusi või seadusega kaitstud huve;
7) annab tegevusloast tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi kolmandale isikule;
8) on maksuhalduri teatel korduvalt rikkunud maksuseadusi;
9) ei ole tegevusloas nimetatud tegevust alustanud tegevusloas ettenähtud tähtaja jooksul või lõpetab nimetatud tegevuse tegevusloa kehtivuse ajal;
10) tegevusega seoses ilmneb asjaolu, mis käesoleva seaduse kohaselt on tegevusloa andmisest keeldumise alus.
(2) Konkurentsiamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja seda taotleb ning see on varustuskindluse seisukohast võimalik.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab Konkurentsiamet tegevusloa omajale selleks mõistliku pikkusega tähtaja.
(4) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral edastab Konkurentsiamet tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegevusloa omajale ja kustutab ettevõtja andmed registrist kolme tööpäeva jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
##### § 37. Tegevuse jätkamise kohustus
(1) Kui tegevusloa kehtivusaeg lõpeb või kui Konkurentsiamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, peab ta vajaduse korral otsustama, missuguseid abinõusid on vaja rakendada tegevusloa alusel toimunud tegevuse jätkamiseks ning tegevuse jätkamiseks vajaliku vara säilimiseks.
(2) Tegevusloa kehtivusaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamisel peab tegevusloa omaja Konkurentsiameti nõudel jätkama õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmist Konkurentsiameti määratud aja jooksul.
### 3. peatükk SÜSTEEMIVASTUTUS
##### § 38. Süsteemivastutus ja süsteemihaldur
@@ -774,7 +594,7 @@
13) nõuab käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud juhtudel bilansihaldurilt garantii suurendamist või lubab seda vähendada;
14) teeb majandus- ja kommunikatsiooniministrile võrgueeskirja muutmise ettepanekuid;
14) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile võrgueeskirja muutmise ettepanekuid;
15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad;
@@ -876,7 +696,7 @@
6) seaduses ettenähtud muud tingimused.
(2) Võrgueeskirja
(2) Võrgueeskirja kehtestab
.
@@ -1118,7 +938,7 @@
(6) Kui elektrienergiat toodetakse kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast, saab tootja käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel määratud toetust üksnes selle koguse elektrienergia eest, mis toodeti taastuvast energiaallikast. Tootja peab energiaallikate kasutamise ja neist toodetud elektrienergia koguste kohta igakuulist arvestust.
(7) Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra
(7) Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra kehtestab
.
@@ -1160,11 +980,11 @@
(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust:
1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast. Alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast, välja arvatud biomassist;
2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise
määrusega majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab majandus- ja kommunikatsiooniminister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku;
1) taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 100 MW;
2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise kehtestab
määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku;
3) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist;
@@ -1304,7 +1124,7 @@
(4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.
(5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks.
(5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks.
(6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.
@@ -1378,7 +1198,7 @@
(4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile.
(5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral
(5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab
.
@@ -1442,7 +1262,7 @@
(2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.
(3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra
(3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab
määrusega.
@@ -1548,11 +1368,11 @@
(2) Liitumistasu toetust ei anta maareformi seaduse § 7 lõike 4 tähenduses tiheasustusaladel ja üle 50 elanikuga kompaktse hoonestusega aladel elavatele füüsilistele isikutele.
(3) Liitumistasu toetust antakse liitumistasu toetuse andmise kava alusel, mis koosneb liitumistasu toetuse saajate põhinimekirjast ja reservnimekirjast ning see vaadatakse üle ja kinnitatakse eraldi igaks kalendriaastaks. Liitumistasu toetuse andmise kava kinnitab regionaalminister.
(4) Liitumistasu toetuse taotlemise, menetlemise ja andmise täpsustatud tingimused ning korra
määrusega. Regionaalministri määruses sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord, taotluse hindamise kriteeriumid, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse, toetuse väljamaksete tegemise ning toetuse tagasinõudmise kord.
(3) Liitumistasu toetust antakse liitumistasu toetuse andmise kava alusel, mis koosneb liitumistasu toetuse saajate põhinimekirjast ja reservnimekirjast ning see vaadatakse üle ja kinnitatakse eraldi igaks kalendriaastaks. Liitumistasu toetuse andmise kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
(4) Liitumistasu toetuse taotlemise, menetlemise ja andmise täpsustatud tingimused ning korra kehtestab
määrusega. Valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord, taotluse hindamise kriteeriumid, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse, toetuse väljamaksete tegemise ning toetuse tagasinõudmise kord.
(5) Liitumistasu toetuse saamise taotlusi saab esitada 2010. aasta 1. aprillini. Taotluste esitamine ja menetlemine toimub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtaegadel.
@@ -1594,17 +1414,17 @@
##### § 74<sup>5</sup>. Liitumistasu toetuse menetlemine Siseministeeriumis
(1) Valla- või linnavalitsuse poolt Siseministeeriumile esitatud taotlusi menetleb Siseministeerium. Nõuetekohased taotlused esitab Siseministeerium hindamiseks regionaalministri moodustatud nõuandvale komisjonile (edaspidi *komisjon*).
(1) Valla- või linnavalitsuse poolt Siseministeeriumile esitatud taotlusi menetleb Siseministeerium. Nõuetekohased taotlused esitab Siseministeerium hindamiseks valdkonna eest vastutava ministri moodustatud nõuandvale komisjonile (edaspidi *komisjon*).
(2) Komisjon koostab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest pingerea, arvestades taotluste hindamisel kasusaajate hulka, projekti teostatavust võrguettevõtja esitatud liitumispakkumise alusel ning projekti kulu kasusaaja kohta. Võrdsete taotluste puhul eelistatakse pikaajalisi samas elukohas elavaid taotlejaid ning taotlusi, milles nimetatud elamus elab suurem arv kuni 18-aastaseid lapsi.
(3) Pingeritta kantud taotluste puhul, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 74<sup>2</sup> ja § 74<sup>1</sup> lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele, teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku taotlus rahuldada, nõuetele mittevastavate taotluste puhul teeb komisjon regionaalministrile ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.
(3) Pingeritta kantud taotluste puhul, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 74<sup>2</sup> ja § 74<sup>1</sup> lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele, teeb komisjon valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku taotlus rahuldada, nõuetele mittevastavate taotluste puhul teeb komisjon valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.
##### § 74<sup>6</sup>. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ja otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb regionaalminister 30 kalendripäeva jooksul taotluste Siseministeeriumile laekumisest arvates. Täiendavate asjaolude väljaselgitamise vajaduse korral on Siseministeeriumil õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva.
(2) Regionaalminister võib komisjoni ettepaneku alusel taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui:
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb valdkonna eest vastutav minister 30 kalendripäeva jooksul taotluste Siseministeeriumile laekumisest arvates. Täiendavate asjaolude väljaselgitamise vajaduse korral on Siseministeeriumil õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib komisjoni ettepaneku alusel taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui:
1) võrguettevõtjale ilmnevad elektripaigaldise rajamist takistavad objektiivsed, mõjuvad ja otsuse tegemise ajal ettenägematud põhjused;
@@ -1624,7 +1444,7 @@
(2) Potentsiaalsed liitumistasu toetuse saajad, kellele ei ole võimalik jooksva kalendriaasta eelarvevahenditest toetust maksta, kantakse eelistusnimekirjana liitumistasu toetuse andmise kava reservnimekirja.
(3) Regionaalminister võib komisjoni ettepaneku alusel põhjendatud juhtudel algatada liitumistasu toetuse andmise kava muutmise, kui selgub vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib komisjoni ettepaneku alusel põhjendatud juhtudel algatada liitumistasu toetuse andmise kava muutmise, kui selgub vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses nimetatud elamu võrguga ühendamine ei ole liitumistasu toetuse andmise kavas määratud tähtaja jooksul võimalik;
@@ -1654,7 +1474,7 @@
(1) Elamu elektrivõrguga ühendamiseks sõlmib valla- või linnavalitsus liitumistasu toetuse andmise kavasse kantud liitumistasu toetuse saaja ning võrguettevõtjaga kolmepoolse liitumislepingu, millega valla- või linnavalitsus garanteerib võrguettevõtjale liitumistasu toetuse maksmise nõuetekohase võrguühenduse tagamise korral. Taotlejapoolne omafinantseering tasutakse võrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisel.
(2) Liitumistasu toetus makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist vastavalt käesoleva seaduse § 74<sup>10</sup> lõikes 2 nimetatud regionaalministri käskkirjale.
(2) Liitumistasu toetus makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist vastavalt käesoleva seaduse § 74<sup>10</sup> lõikes 2 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjale.
##### § 74<sup>10</sup>. Liitumistasu toetuse väljamaksete tegemise kord
@@ -1666,9 +1486,9 @@
3) võrguettevõtja poolt liitumislepingu alusel kohaliku omavalitsuse üksusele esitatud arve käesoleva seaduse §-s 74<sup>3</sup> sätestatud omafinantseeringuta.
(2) Liitumistasu toetuse väljamaksmiseks võrguettevõtjale annab regionaalminister käskkirja, millega kinnitatakse lõplik liitumistasu toetussumma.
(3) Sihtasutus kannab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud regionaalministri käskkirja alusel väljamaksmisele kuuluva liitumistasu toetussumma üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes teeb liitumistasu toetuse väljamakse võrguettevõtjale.
(2) Liitumistasu toetuse väljamaksmiseks võrguettevõtjale annab valdkonna eest vastutav minister käskkirja, millega kinnitatakse lõplik liitumistasu toetussumma.
(3) Sihtasutus kannab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel väljamaksmisele kuuluva liitumistasu toetussumma üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes teeb liitumistasu toetuse väljamakse võrguettevõtjale.
##### § 74<sup>11</sup>. Hüvitise maksmine võrguettevõtjale ning alusetult makstud hüvitise tagasinõudmine ja -maksmine
@@ -1980,127 +1800,105 @@
### 9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
##### § 93. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet (edaspidi *järelevalve*) Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.
(2) Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutuste ja välisriikide järelevalveasutustega.
##### § 93. Riiklik järelevalve
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.
(2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi *koostööamet*) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega. Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutustega.
(3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.
(4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.
(5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile või mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
##### § 94. Konkurentsiameti ülesanded
(1) Konkurentsiamet täidab järgmisi ülesandeid:
1) annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist;
1<sup>1</sup>) kontrollib käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;
1<sup>2</sup>) kontrollib põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 18<sup>1</sup> nõuetele, järgides §-s 26<sup>1</sup> sätestatut;
1<sup>3</sup>) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust § 18 nõuetele;
2<sup>1</sup>) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 4<sup>2</sup> nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;
2<sup>2</sup>) kontrollib käesoleva seaduse § 59<sup>2</sup> lõikes 4 nimetatud toetuste haldamiseks põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
2<sup>3</sup>) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 75<sup>1</sup> nimetatud andmeid;
2<sup>4</sup>) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 76<sup>3</sup>;
3) kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused, lähtudes käesoleva seaduse §-st 76<sup>2</sup> või 89;
6) teeb ettekirjutusi võrgu arenduskohustuse täitmise tagamiseks;
6<sup>1</sup>) kooskõlastab käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 3<sup>1</sup> nimetatud süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 714/2009;
7) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu ja kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimusi, lähtudes käesoleva seaduse §-st 53;
8) kooskõlastab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–5 nimetatud võrgutasud, välja arvatud elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu, ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused, lähtudes § 40 lõikest 7 ning §-dest 44, 59 ja 71–73;
10) kontrollib võrguettevõtja poolt elektrienergia transiidi eest võetavat edastamistasu ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
10<sup>1</sup>) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;
10<sup>2</sup>) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> sätestatud konkursi läbiviimist;
10<sup>3</sup>) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning varustuskindlust arvestades teeb süsteemihaldurile vajaduse järgi kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> nimetatud konkurss;
10<sup>4</sup>) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
10<sup>5</sup>) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
10<sup>6</sup>) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
10<sup>7</sup>) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu;
10<sup>8</sup>) jälgib aega, mis põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel kulub ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
10<sup>9</sup>) avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
10<sup>10</sup>) jälgib elektrituru läbipaistvuse taset, sealhulgas elektrituru hulgihindade läbipaistvust;
10<sup>11</sup>) kontrollib, et ei toimuks ristsubsideerimist ülekande-, jaotus- ja müügitegevuse vahel;
10<sup>12</sup>) kontrollib, et ei esineks lepingulist piiravat tegevust, sealhulgas keeldu osta määratud tarnet mitme müüja käest samal ajal;
10<sup>13</sup>) kontrollib, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata;
11) lahendab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevaid turuosaliste vahelisi vaidlusi;
12) otsustab sundvõõrandamise menetluse algatamise;
13) kontrollib, kas turuosalised järgivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi;
14) vajaduse korral teeb turuosalistele käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;
15) avalikustab oma veebilehel elektriettevõtjate elektrienergia hinna piirmäärad ja võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;
16) kontrollib, kas elektriettevõtjad on tasunud riigilõivu;
16<sup>1</sup>) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;
17) täidab muid temale käesoleva seadusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 714/2009 ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
(1) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.
(2) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.
(3) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi *koostööamet*) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega.
(4) Konkurentsiamet esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist. Aruandes vaadeldakse ka omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise abinõusid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile.
(4) Konkurentsiamet edastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artikli 3 kohaselt Euroopa Komisjonile.
(5) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse:
1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reegleid;
2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reegleid;
3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aega;
4) võrguettevõtja avaldatavat teavet võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades seejuures ärisaladuse hoidmise vajadust;
5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamist;
6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimusi;
7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmist;
8) konkurentsi olukorda elektriturul.
(5) Konkurentsiamet koostab, avaldab oma veebilehel ja esitab igal aastal Euroopa Komisjonile, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivatele asutustele ning koostööametile aruande, mis käsitleb Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi.
(6) Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.
(7) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutised võrgutasud või tasu arvutamise metoodika olukorras, kus võrgutasu ei ole põhjendatud või ei ole määratud ning võrguettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutust. Konkurentsiameti poolt kehtestatu kehtib seni, kuni võrguettevõtja kooskõlastab, lähtudes käesoleva seaduse §-st 73, uue võrgutasu. Enam teenitud tulu, mida võrguettevõtja põhjendamata võrgutasu kasutamise ajal teenis, arvestatakse põhjendatud müügitulust maha, võttes arvesse võrguettevõtja jätkusuutlikkust, kas järgmisel või vajaduse korral järgmistel võrgutasude kooskõlastamistel.
(5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täidab Konkurentsiamet järgmisi riikliku järelevalvega seotud ülesandeid:
1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;
2) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning teeb varustuskindlust arvestades süsteemihaldurile vajaduse korral kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> nimetatud konkurss;
3) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> sätestatud konkursi läbiviimist;
4) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;
5) avalikustab oma veebilehel võrguettevõtjate võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;
6) väljastab käesolevas seaduses sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid;
7) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 18 nõuetele;
8) kontrollib käesoleva seaduse § 59<sup>2</sup> lõikes 4 nimetatud toetuste haldamiseks põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
9) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 4<sup>2</sup> nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;
10) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 75<sup>1</sup> nimetatud andmeid;
11) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 76<sup>3</sup>;
12) kontrollib käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;
13) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu;
14) kontrollib võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
16) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
17) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
18) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu ning avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
19) jälgib, kui palju aega kulub võrguettevõtjatel ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
20) jälgib elektrituru läbipaistvuse taset, sealhulgas elektrituru hulgihindade läbipaistvust;
21) kontrollib, et ei toimuks ristsubsideerimist ülekande-, jaotus- ja müügitegevuse vahel;
22) kontrollib, et ei esineks lepingulist piiravat tegevust, sealhulgas keeldu osta määratud tarnet mitme müüja käest samal ajal;
23) kontrollib, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata;
24) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;
25) esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist, omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise meetmeid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile;
26) teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas;
27) koostab, avaldab oma veebilehel ja esitab igal aastal Euroopa Komisjonile, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivatele asutustele ning koostööametile aruande, mis käsitleb Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi;
28) edastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artikli 3 kohaselt Euroopa Komisjonile;
29) avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.
(7) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.
(9) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutised võrgutasud või tasu arvutamise metoodika olukorras, kus võrgutasu ei ole põhjendatud või ei ole määratud ning võrguettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutust. Konkurentsiameti poolt kehtestatu kehtib seni, kuni võrguettevõtja kooskõlastab, lähtudes käesoleva seaduse §-st 73, uue võrgutasu. Enam teenitud tulu, mida võrguettevõtja põhjendamata võrgutasu kasutamise ajal teenis, arvestatakse põhjendatud müügitulust maha, võttes arvesse võrguettevõtja jätkusuutlikkust, kas järgmisel või vajaduse korral järgmistel võrgutasude kooskõlastamistel.
(10) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse järgmist:
1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reeglid;
2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reeglid;
3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aeg;
4) võrguettevõtja avaldatav teave võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades ärisaladuse hoidmise vajadust;
5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamine;
6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimused;
7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmine;
8) konkurentsi olukord elektriturul.
##### § 94. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
##### § 94<sup>1</sup>. Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel
@@ -2114,7 +1912,7 @@
4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.
(2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni asjaoludest, mis võimaldavad kolmandast riigist pärit isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle, ning sellest, et kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusluba.
(2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni asjaoludest, mis võimaldavad kolmandast riigist pärit isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle, ning sellest, et kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba.
(3) Kui põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine on algatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel, nõuab Konkurentsiamet põhivõrguettevõtjalt tõendeid selle kohta, et põhivõrguettevõtja või tema üle valitsevat mõju omava isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.
@@ -2128,56 +1926,20 @@
(5) Kui Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel algatatud nõuetekohasuse hindamise kohta eitava otsuse ja see erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse koos põhjendustega ning koos Euroopa Komisjoni arvamusega Euroopa Liidu Teatajas.
##### § 94<sup>2</sup>. Riikliku järelevalve erisused
(1) Konkurentsiamet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse.
##### § 95. Ettekirjutus
(1) Konkurentsiamet teeb turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
(2) Ettekirjutuses esitatakse järgmised andmed:
1) ettekirjutuse teinud ametiisiku nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse tegemise faktiline ja õiguslik alus;
5) ettekirjutuse sisu;
6) ettekirjutuse täitmise tähtpäev;
7) ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede kirjeldus.
(3) Ettekirjutus tehakse selle saajale teatavaks viivitamata. Konkurentsiamet teeb ettekirjutuse teatavaks ka muudele isikutele, keda ettekirjutus puudutab. Teave ettekirjutuse kohta kantakse registrisse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
(4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot. Käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on põhivõrguettevõtja suhtes rakendatava sunniraha ülemmäär üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.
(5) Asendustäitmise kohaldamise korral on Konkurentsiameti ametiisikul või tema ülesandel asendustäitmist korraldaval kolmandal isikul õigus siseneda asendustäitmise adressaadi territooriumile ja ehitisse, kasutada toimingu tegemisel adressaadi vara ja õigus seda toiminguga mõjutada ning õigus vajaduse korral kasutada oma õiguste teostamiseks politsei abi.
##### § 96. Teabe andmise kohustus
(1) Turuosaline ning riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus esitavad Konkurentsiametile selle nõudel andmeid, mida Konkurentsiamet vajab oma ülesannete täitmiseks. Teave esitatakse nõude esitamisest alates viie päeva jooksul.
(2) Turuosaline teeb Konkurentsiametile viivitamata teatavaks asjaolu, mis turuosalisel oluliselt takistab või võib oluliselt takistada käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist või tegevusloast tulenevate kohustuste täitmist.
(3) Kui turuosalise tegevus ei ole käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimustega kooskõlas, edastab ta Konkurentsiametile selle kohta teate, milles nimetab olukorra parandamiseks kavandatud abinõud.
##### § 97. Teabesaladuse hoidmise kohustus
(1) Konkurentsiamet hoiab saladuses temale edastatud teavet, mida edastades on isik teatanud, et tegemist on ärisaladusega.
(2) Konkurentsiamet tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisena ei käsitata teabe edastamist juhul, kui edastamine on ette nähtud seaduses või kui teabe edastamiseks on saadud nõusolek teavet andnud isikult ja isikult, keda teave puudutab.
(4) Konkurentsiamet kasutab tema käsutuses olevat teavet üksnes käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
##### § 98. Juurdepääsuõigus
(1) Isikul, keda Konkurentsiamet on volitanud täitma käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud järelevalveülesannet, on õigus siseneda turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse, et kohapeal kontrollida järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid ja asjaolusid ning teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.
(2) Turuosaline või tema esindaja võimaldab takistuste ja piiranguteta teostada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust Konkurentsiameti määratud ajal ja kohas ning osutab järelevalvet teostavale isikule igakülgset kaasabi.
##### § 99. Kaebuste lahendamine
(1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
@@ -2190,7 +1952,7 @@
(1) Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alustele võib Konkurentsiamet taotleda:
1) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 ettenähtud kohustust;
1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise ettekirjutust;
2) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja nimetatud varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu süsteemi varustuskindluse;
@@ -2276,7 +2038,7 @@
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 alusel.
(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 alusel.
##### § 103. Teabe esitamata jätmine
@@ -2324,7 +2086,7 @@
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kaotavad energiaseaduse alusel võrguettevõtjale väljaantud turuload ja nendega seotud riigiga sõlmitud lepingud kehtivuse, kui tegevusloa saamiseks ei ole nõuetekohast taotlust esitatud lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või kui Konkurentsiamet teeb nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmisest keeldumise otsuse. Kõik need riigiga sõlmitud lepingud ning turuload, mis ei ole välja antud võrguettevõtjale, kaotavad käesoleva seaduse jõustumisel elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kehtivuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3 ja 7 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.
(4) Kui turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimus ei ole käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga kooskõlas, muudab Konkurentsiamet ühepoolselt turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimust käesoleva seaduse jõustumisest alates 90 päeva jooksul, järgides käesolevas seaduses tegevusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. Kuni tingimuste muutmiseni Konkurentsiameti poolt kohaldatakse käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga vastuolus oleva turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimuse asemel käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakti.
@@ -2344,7 +2106,7 @@
(1) Kui käesoleva seaduse § 59<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud toetuse määra ei kasutata ära 2016. aasta 1. jaanuariks ja kui § 59 lõike 1 punkti 5 kohaselt on vähemalt 300 MW brutovõimsusega tootmisseade tööd alustanud, võib ülejäänud toetust maksta põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest ka siis, kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2018. aasta 1. jaanuarini.
(1) Tootja, kes alustab tootmist biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega pärast 2010. aasta 31. detsembrit, võib saada käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel ettenähtud toetust ainult tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest.
(1) Tootja, kes alustab tootmist biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega pärast 2010. aasta 31. detsembrit, võib saada käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel ettenähtud toetust ainult tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest.
(2) Tuult energiaallikana kasutav tootja, kes alustas oma tootmisseadmega tööd enne 2007. aasta 31. detsembrit, võib 2008. aasta 31. detsembrini selle tootmisseadmega toodetud elektrienergiat müüa avatud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale hinnaga 115 senti kilovatt-tunni eest.
@@ -2398,7 +2160,7 @@
(1) Süsteemihaldur esitab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande iga kahe aasta järel hiljemalt 31. juuliks. Esimene aruanne esitatakse 2007. aasta 31. juuliks.
(2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 94 lõikes 4 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.
(2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 93 lõike 6 punktis 25 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.
##### § 111<sup>2</sup>. Hoonestusloa taotlemise erisused
2014-05-06
2014-03-22
2013-02-28
2012-12-31
2012-07-07
2012-06-30
2011-12-31
2011-03-02
2010-12-31
2010-10-31
2010-07-31
2010-06-30
2010-03-31
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2009-07-05
2009-01-21
2008-12-18
2007-12-31
2007-04-30
2006-12-31
2004-12-31
2004-04-30
2004-04-14
2003-06-30
ELTS
original version
Text at this date