LegalizeReform history
Elektrituruseadus
69 versions
· 2026-03-18
2026-07-31
2026-03-27
2026-02-13
2025-12-31
2025-10-31
2025-07-17
2025-06-12
2024-10-19
2024-10-17
2024-07-13
2024-06-30
2024-05-11
2023-12-31
2023-06-30
2023-03-16
2022-11-30
2022-10-22
2022-09-22
2022-08-31
2022-05-27
2022-05-06
2022-04-30
2022-03-24
2021-12-31
2021-10-31
2020-06-30
2019-09-30
2019-04-26
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-08
Changes on 2018-07-08
@@ -12,6 +12,8 @@
(4) Käesolevas seaduses käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(5) Käesolevat seadust, välja arvatud §-e 58–59<sup>6</sup>, 92<sup>5</sup>, 108, 108<sup>1</sup> ja § 111<sup>3</sup> lõiget 3, ei kohaldata võrguga ühendamata elektrijaamale.
##### § 2. Elektrimajanduse arengu kavandamine
##### § 3. Terminid
@@ -44,6 +46,8 @@
9<sup>1</sup>) import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;
9<sup>2</sup>) investeeringutoetus – tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks väljastatav rahaline abi;
10) jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu;
11) jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;
@@ -68,7 +72,7 @@
19<sup>1</sup>) netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates;
20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale;
20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;
21) põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;
@@ -76,10 +80,14 @@
22<sup>1</sup>) segajääk – tarnitud elektrienergia päritolutunnuste kogum, mida ei ole kasutatud tarbijale edastatud elektrienergia päritolu tõendamiseks või mis on saadud arvutuse teel;
22<sup>2</sup>) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale;
23) süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
23<sup>1</sup>) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
23<sup>2</sup>) tasakaalustamine – komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6–53), artikli 2 punktis 1 nimetatud meetmed ja toimingud;
24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW;
25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;
@@ -106,7 +114,9 @@
34) võrguühenduse kasutamine – võrguteenuste kasutamine võrguühenduse kaudu;
35) ülekandmine – elektrienergia edastamine põhivõrgu kaudu.
35) ülekandmine – elektrienergia edastamine põhivõrgu kaudu;
36) üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tund (edaspidi *GWh*).
##### § 4. Varustuskindluse tagamine
@@ -190,18 +200,12 @@
##### § 11<sup>1</sup>. Elektribörsi korraldaja
(1) Elektribörsi korraldaja on isik, kes tagab süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmib süsteemihaldur isikuga, kellel on rahvusvahelise elektribörsi korraldamise kogemus ning kelle korraldatud elektribörsi aastane käive on vähemalt 50 TWh järgmise päeva ja vähemalt 0,5 TWh sama päeva tarnetega kaupleval elektribörsil.
(3) Elektribörsi korraldaja kehtestab elektribörsi korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks elektribörsi reglemendi ning avaldab selle oma veebilehel hiljemalt kaks kuud enne elektribörsi tegevuse alustamise kuupäeva.
(1) Elektribörsi korraldaja on komisjoni määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.07.2015, lk 24–72), artikli 4 lõike 3 kohaselt Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja.
##### § 11<sup>2</sup>. Elektribörsil kaupleja
(1) Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu.
(2) Elektribörsil kauplejaks võib olla Eesti turuosaline ja välisriigi turuosaline, kelle süsteemihalduril on Eesti süsteemihalduriga sõlmitud kokkulepe, mis tagab turuosalise elektrienergia tarned.
##### § 12. Tarbija
(1) Tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik.
@@ -232,7 +236,9 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata elektrienergia müügil tarbija poolt, kui elektrienergia on tarbijale edastatud otseliini kaudu ja toodetud kokku kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
@@ -254,6 +260,8 @@
2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;
2<sup>1</sup>) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas;
3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel.
(4) Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel.
@@ -276,15 +284,13 @@
##### § 18. Jaotusvõrguettevõtja juhtimine
(1) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka selle elektriettevõtja kohta, kes jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni ei kuulu, kuid kellel on jaotusvõrguettevõtja üle või kelle üle on jaotusvõrguettevõtjal muul viisil valitsev mõju.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja nõukogu või lõikes 2 nimetatud elektriettevõtja nõukogu liige.
(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või juhatuse liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise elektriettevõtja nõukogu liige.
(4) Jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikmele makstav tasu või temale ettenähtud muu hüve ei või sõltuda teise elektriettevõtja majandustegevuse edukusest või selle isiku majandustegevuse edukusest, kellel on selle elektriettevõtja üle valitsev mõju.
(5) Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud ressursid, sealhulgas tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtja õigust teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.
(5) Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendite säilitamiseks ning arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtja õigust teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava.
(6) Jaotusvõrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Jaotusvõrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile.
@@ -292,7 +298,7 @@
(8) Jaotusvõrguettevõtja esitab aastaaruande Konkurentsiametile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel.
##### § 18<sup>1</sup>. Põhivõrguettevõtja juhtimine
##### § 18<sup>1</sup>. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine
(1) Põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju elektrienergiat või maagaasi tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. Elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle valitsevat mõju omav isik ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja või maagaasi ülekandeteenust osutava ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi.
@@ -306,6 +312,8 @@
(6) Tootmise või müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kes kohaldab põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast.
(7) Riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja kohta sätestatud nõudeid.
##### § 19. Teavitamise kohustus
(1) Isik edastab Konkurentsiametile kirjaliku teate selle kohta, et ta on:
@@ -400,13 +408,13 @@
5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine.
6) otseliini või otseliinide kaudu elektrienergia edastamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) elektrienergia tootmisel ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
2) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
2) elektrienergia edastamisel käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt või suletud jaotusvõrgu kaudu;
3) elektrienergia müügil, kui elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
@@ -434,14 +442,6 @@
##### § 24. Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus
(1) Kui ettevõtja loobub suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamisest, teatab ta sellest Konkurentsiametile, märkides teates järgmised andmed:
1) tootmisseadme tehnilised näitajad;
2) tootmisseadme ning asjaomaste hoonete ja rajatiste edaspidist saatust käsitlevad andmed;
3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aeg.
##### § 25. Elektrienergia tootmiseks tegevusloa taotlemine
##### § 26. Tegevusloa kontrolliese
@@ -466,9 +466,11 @@
(5) Tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse ainult ühele võrguettevõtjale.
(6) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ja tegevusloa andmine ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.
##### § 26<sup>1</sup>. Põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine
(6) Otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.
(7) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse isikule tegevusluba juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 ja §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ning tegevusloa andmine on kooskõlas §-des 60 ja 61 sätestatuga.
##### § 26<sup>1</sup>. Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine
(1) Konkurentsiamet hindab põhivõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele, järgides käesolevat paragrahvi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3.
@@ -482,6 +484,8 @@
(5) Kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks nõuetekohasuse hindamise otsust teinud, loetakse, et põhivõrguettevõtja vastab käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele ja § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba on välja antud.
(6) Konkurentsiamet hindab riigipiiri ületava teise riigi võrguga ühendust omava alalisvooluliini valdaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18<sup>1</sup> sätestatud nõuetele, järgides käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise kohta sätestatut.
##### § 27. Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine
##### § 28.
@@ -566,7 +570,7 @@
3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;
3<sup>1</sup>) koostab ja pärast kooskõlastamist Konkurentsiametiga avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;
3<sup>1</sup>) koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;
4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi;
@@ -598,7 +602,7 @@
17) täidab muid käesolevast seadusest või võrgueeskirjast tulenevaid ülesandeid.
(2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.
(2) Kui süsteemihaldur annab käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud korralduse tootjale või bilansihaldurile, kellel ei ole temaga sõlmitud asjaomast tootmisvõimsuse reguleerimislepingut, või vähendab või suurendab tootmist § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja see põhjustab tootjale või bilansihaldurile kulutusi, hüvitab ta pärast seda mõistliku aja jooksul need kulutused, mis on põhjendatud ja tõendatud ning mida ei oleks tekkinud, kui korraldus oleks jäetud andmata või kui ta ei oleks tootmist suurendanud või vähendanud.
(2) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu, kui ta andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.
@@ -638,6 +642,10 @@
4) piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi säästva arengu eesmärke, sealhulgas nende projektide puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1229/2003/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ja otsuse nr 1254/96/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.07.2003, lk 11–28) lisas 1 sätestatud esmatähtsate projektide osad.
##### § 39<sup>1</sup>. Üliväikese eraldatud võrgu varustuskindlus
(1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, tagab selle võrgu varustuskindluse ja bilansi kooskõlas käesoleva seaduse ning võrgueeskirjaga.
##### § 40. Süsteemihalduri õigused
(1) Süsteemihaldur nõuab käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud kohustuse ja käesolevas seaduses ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tootjatelt tootmise suurendamist või vähendamist või tarbijatelt tarbimise vähendamist või suurendab või vähendab tootmist või tarbimist ise reguleerimisvõimsuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel.
@@ -662,7 +670,7 @@
(1) Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.
(2) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest ning § 40 lõikes 5 nimetatud piirangute seadmisest tekkinud kahju, kulutusi ega saamata jäänud tulu, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale kooskõlas § 39 lõigetega 2 ja 2<sup>1</sup>.
(2) Süsteemihaldur ei hüvita käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud korralduste täitmisest ning § 40 lõikes 5 nimetatud piirangute seadmisest tekkinud kahju, kulutusi ega saamata jäänud tulu, välja arvatud tasu maksmine või kulutuste hüvitamine tootjale või bilansihaldurile kooskõlas § 39 lõigetega 2 ja 2<sup>1</sup>.
##### § 42. Võrgueeskiri
@@ -720,7 +728,7 @@
(5) Andmevahetusplatvormi kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolek. Nõusolek peab vastama isikuandmete kaitse seaduse §-s 12 sätestatud tingimustele.
(6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat ning seejärel kustutatakse.
(6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse kaksteist aastat ning seejärel kustutatakse.
(7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.
@@ -756,6 +764,8 @@
(5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu.
(5) Üliväikeses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija käesoleva seaduse §-s 55<sup>1</sup> nimetatud tootmiskohustusega tootja.
(6) Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi.
(7) Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka:
@@ -802,6 +812,8 @@
(8) Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest, võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametilt nõuda, et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku. Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused, samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline.
(9) Elektrienergia bilanss üliväikeses eraldatud võrgus kujuneb selle võrgu põhiselt ja süsteemi bilansist lahus.
##### § 47. Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel
(1) Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis- ja mõõtepunktide kaupa.
@@ -862,19 +874,11 @@
(3) Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses, võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi.
##### § 53. Bilansienergia hind ja bilansilepingu tüüptingimused
##### § 53. Bilansiteenuse hind ja bilansilepingu tüüptingimused
(1) Kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.
(2) Süsteemihaldur kujundab bilansienergia hinna selliselt, et see hind võimaldab süsteemihalduril:
1) katta reguleerimisvõimsuse ostuks tehtud põhjendatud kulutused;
2) katta bilansi selgitamiseks tehtud põhjendatud kulutused;
3) katta bilansienergia ostu ja müügiga seotud muud põhjendatud kulutused;
4) tagada põhjendatud tulukuse.
(2) Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.
(3) Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega.
@@ -882,7 +886,7 @@
(5) Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.
(6) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab bilansienergia hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest bilansienergia hinna kontrollimisel. Metoodikat välja töötades arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud nõudeid ja muid asjakohaseid nõudeid.
(6) Süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.
##### § 54. Bilansienergia eest tasumise kord
@@ -904,6 +908,10 @@
(4) Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.
##### § 55<sup>1</sup>. Tootmiskohustusega tootja
(1) Üliväikese eraldatud võrgu tarbijate elektrivajaduse rahuldamiseks vajaliku elektrienergia toodab käesoleva seaduse §-s 66<sup>1</sup> nimetatud viisil lepingu sõlminud isik või jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb (edaspidi *tootmiskohustusega tootja*).
##### § 56. Tootmisseadme võõrandamine
(1) Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Konkurentsiametit. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi, isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta.
@@ -922,7 +930,7 @@
(1) Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. Konkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest.
(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang ning tegevusloa nõuete kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus.
(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 59<sup>4</sup>, 59<sup>5</sup> või 59<sup>6</sup> nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Käesoleva seaduse §-s 108<sup>1</sup> nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.
(3) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil ning missugune osa sellest müüdi käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.
@@ -936,7 +944,7 @@
.
(8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja nende esitamise korra.
(8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra.
##### § 58<sup>1</sup>. Päritolutunnistus
@@ -944,7 +952,7 @@
(1) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni elektrienergia kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.
(1) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Päritolutunnistuse kasutamisest peab selle omanik teada andma põhivõrguettevõtjale vastavalt kehtestatud korrale.
(1) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Päritolutunnistuse kasutamisest peab selle omanik teada andma põhivõrguettevõtjale vastavalt kehtestatud korrale.
(1) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või hiljemalt energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal. Kui päritolutunnistus kasutati ära hiljem kui energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märts, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal.
@@ -990,9 +998,9 @@
##### § 59. Toetus
(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust:
1) taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 100 MW;
(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud toetust:
1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW;
2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise kehtestab
@@ -1000,9 +1008,7 @@
3) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist;
4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW;
5) põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 1. jaanuarini.
4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW.
(2) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust:
@@ -1010,15 +1016,25 @@
2) 0,032 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt;
3) ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast;
4) 0,016 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja § 108 lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on üle 20.00 euro ühe tonni eest;
5) 0,015 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja § 108 lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on 15.00–20.00 eurot ühe tonni eest;
6) 0,014 eurot tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja § 108 lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on 10.00–14.99 eurot ühe tonni eest.
(3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja taotluse alusel lõike 2 punktis 1, 2 või 3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast.
3) ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
(2) Vähemalt 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgmistest viisidest:
1) alustanud elektrienergia tootmist;
2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega;
3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks;
4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.
(2) Kui tootja taotleb põhivõrguettevõtjalt hinnangut enda vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tingimusele, peab põhivõrguettevõtja hinnangu andma 90 päeva jooksul alates asjakohase taotluse laekumisest. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet.
(2) Alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul peab tootja asjakohane tootmisseade käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril.
(3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada tootja taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast. Uue toetuse määra kooskõlastamisel esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile eraldi riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 34<sup>1</sup>. Konkurentsiameti uut kooskõlastatud toetuse määra hakkab põhivõrguettevõtja rakendama pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määra kooskõlastamisel võetakse arvesse, et toetus koos elektrienergia turuhinnaga peab võimaldama tootjal:
@@ -1034,49 +1050,61 @@
##### § 59<sup>1</sup>. Toetuse tingimused
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
(1) Käesoleva seaduse §-des 59 ja 59<sup>4</sup>–59<sup>6</sup> nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega;
2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi.
(2) Tootja ei saa toetust:
1) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud tingimustel, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste hind on väiksem kui 10 eurot ühe tonni eest;
2) elektrienergia eest käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punkti 1 alusel, kui see on toodetud tootmisseadmega, mille võimsuse kasutatavuse eest saab tootja toetust § 59 lõike 2 punkti 4, 5 või 6 alusel;
3) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust;
4) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
5) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks.
2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi;
3) toetuse saamise taotluses esitatavad mõõdetavad andmed kasutatud kütuse koguse, kütuse kütteväärtuse määramise ning koostootmise protsessis toodetud soojuse koguse kohta on käesoleva seaduse § 59<sup>3</sup> kohaselt kontrollitud.
(2) Tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 59<sup>4</sup>–59<sup>6</sup> nimetatud toetust:
1) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust ning tootja ei ole investeeringutoetust riigile hüvitanud;
2) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
3) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks;
4) elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal;
5) elektrienergia eest, mis on toodetud käesoleva seaduse §-s 92<sup>5</sup> nimetatud koostööprojekti raames;
6) kui tootja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
7) kui tootjal on täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus.
(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.
(5) Tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.
(6) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 nimetatud toetuse kogusumma on kuni 76 694 000 eurot kalendriaastas.
(7) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1) taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta;
(5) Tuult energiaallikana kasutav ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tingimusele vastav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.
(7) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 052, 21.02.2004, lk 50–60), sätestatud eesmärkidest:
1) taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta;
2) andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta;
2<sup>1</sup>) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus;
2<sup>2</sup>) eelmisel kalendriaastal tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus;
2<sup>3</sup>) elektrienergia lõpptarbimine eelmisel kalendriaastal;
2<sup>4</sup>) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia protsentuaalne osakaal, lähtudes käesoleva lõike punktidest 2<sup>1</sup>–2<sup>3</sup>;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse;
4) käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord.
4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord.
##### § 59<sup>2</sup>. Toetuse rahastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Toetuse rahastamise kulu hõlmab ka §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise kulu.
(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluv summa, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus.
(1) Käesoleva seaduse §-des 59, 59<sup>4</sup> ja 59<sup>6</sup> nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-des 59 ja 59<sup>4</sup>–59<sup>6</sup> nimetatud toetuste haldamise põhjendatud kulu ning §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise põhjendatud kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.
(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta käesoleva seaduse §-des 59 ja 59<sup>4</sup> nimetatud toetuste rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on põhivõrguettevõtjal õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja toetuste rahastamise kulu jooksva kalendriaasta jooksul muuta.
(3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva seaduse §-des 59, 59<sup>4</sup> ja 59<sup>6</sup> nimetatud toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi, § 92<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud statistilise ülekande lepingu alusel laekunud tulusid, mis ületavad statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse eest tootjale makstava toetuse rahastamise kulu, ning §-des 59 ja 59<sup>4</sup>–59<sup>6</sup> nimetatud toetuste haldamiseks ning §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud.
@@ -1088,6 +1116,90 @@
(9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 59<sup>1</sup> nimetatud nõuded on täidetud.
##### § 59<sup>3</sup>. Elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus
(1) Tootja tagab elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise.
(2) Tootja määrab ja dokumenteerib elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse kütusearuandes.
(3) Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu ning aruande täitmise ja tõendamise korra kehtestab
määrusega.
(4) Tootja esitab põhivõrguettevõtja nõudmisel elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande põhivõrguettevõtjale.
##### § 59<sup>4</sup>. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise riigisisene eesmärk ning selle saavutamine
(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et saavutada riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel kinnitatud energeetikat käsitleva valdkondliku arengukava alusel kinnitatud taastuvenergia tegevuskavas (edaspidi *taastuvenergia tegevuskava*) nimetatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärk ja 2020. aasta 31. detsembriks tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus kuni kümme protsenti elektrienergia lõpptarbimisest.
(2) Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused kinnitab Riigikogu oma otsusega.
(3) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule kinnitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.
(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga kalendriaasta 1. aprilliks ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta ning prognoosib eesmärkide saavutamiseks vajaliku täiendava elektrienergia koguse. Nimetatud ülevaate koostamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 59<sup>1</sup> lõike 7 punktide 1–3 kohaselt avaldatud andmed. Ülevaade avaldatakse ministeeriumi veebilehel.
(5) Kui prognoosi kohaselt ei saavutata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.
(6) Vähempakkumisel võib osaleda lisaks Eesti juriidilisele isikule ka Euroopa Majanduspiirkonna riigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis samasugusel vähempakkumisel.
(7) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.
(8) Kui vähempakkumisel osaletakse tootmisseadmega, mille eest on makstud riigipoolset investeeringutoetust, tuleb tegevustoetuse perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus käesolevas paragrahvis nimetatud toetuse määrast maha arvestada.
(9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on:
1) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,0537 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest 0,032 eurot, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,072 eurot kilovatt-tunni eest.
(10) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab
määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2<sup>1</sup> nimetatud suunistest.
(11) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega, milline tootja toodab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ning kellele vähempakkumise tulemuse alusel makstakse toetust kuni 12 aastat alates tootmise alustamisest.
(12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.
##### § 59<sup>5</sup>. Taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärk energia statistilisteks ülekanneteks ja selle saavutamine
(1) Kui ilmneb vajadus toota taastuvast energiaallikast täiendav kogus energiat käesoleva seaduse § 92<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud lepingu täitmiseks, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.
(2) Vähempakkumisele ei saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, mille eest vähempakkumise väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 59<sup>4</sup> või 59<sup>6</sup> nimetatud toetust, ega energiat, mis vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide täitmisse.
(3) Vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59<sup>4</sup> lõikes 8 sätestatud tingimust.
(4) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab
määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2<sup>1</sup> nimetatud suunistest.
(5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega käesoleva seaduse §-s 92<sup>4</sup> nimetatud lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse ja tootja, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise tulemuse alusel makstakse asjakohase statistilise ülekande lepingu kehtivuse jooksul toetust. Toetuse aastane kulu ei tohi olla suurem kui käesoleva seaduse § 92<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud lepingu alusel põhivõrguettevõtjale laekuv aastane tulu.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi, esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium enne lõikes 5 nimetatud korralduse kehtestamist ja enne käesoleva seaduse § 92<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimist Vabariigi Valitsusele analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. Analüüsi tegemisel lähtutakse metsaseaduse §-s 7 nimetatud arengukavas sätestatud põhimõtetest. Vabariigi Valitsus kuulab enne lepingu sõlmimist ära Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamuse.
(7) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumisega võetud tingimusi.
##### § 59<sup>6</sup>. Alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumine
(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse vähempakkumise korras toetust elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmetega, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW eesmärgiga suurendada sellist tootmisseadet kasutavate tootjate iga-aastast elektrienergia tootmist aastatel 2019–2021 5 GWh võrra.
(2) Pärast 2021. aastat kehtima hakkavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmisseadmete vähempakkumise eesmärgid kinnitab Riigikogu oma otsusega.
(3) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid Riigikogule kinnitamiseks vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.
(4) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister.
(5) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab
määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2<sup>1</sup> nimetatud suunistest.
(6) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist ja mille eest ei ole makstud riigipoolset investeeringutoetust.
(7) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.
(8) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega, milline tootja toodab vähempakkumise raames välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ja kellele makstakse vähempakkumise tulemuse alusel toetust 12 aastat alates tootmise alustamisest.
(9) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korraldus kehtetuks, kui tootja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.
### 6. peatükk VÕRGUTEGEVUS
#### 1. jagu Võrgutegevuse üldregulatsioon
@@ -1100,7 +1212,9 @@
2) ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;
3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga.
3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;
4) ehitatakse suletud jaotusvõrku või suletud jaotusvõrgus edastatakse elektrienergiat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus, kui jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas:
@@ -1112,11 +1226,29 @@
4) on otseliin.
##### § 60<sup>1</sup>. Üliväikese eraldatud võrgu teke
(1) Üliväikeses eraldatud võrgus osutab võrguteenust jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb.
(2) Üliväike eraldatud võrk tekib järgmistel juhtudel:
1) jaotusvõrguettevõtja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või
2) hajaasustusega piirkonnas, kus elektriliini kilomeetri kohta on tarbimistihedus väiksem kui 15 megavatt-tundi aastas.
(3) Üliväikese eraldatud võrgu tekkel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) üliväike eraldatud võrk on majanduslikult põhjendatud;
2) üliväikeses eraldatud võrgus paiknevatele tarbijatele tagatakse võrgulepingu täitmine käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud võrguteenuse osutamise tüüptingimustel.
(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või riigikaitseobjekti valdaja.
##### § 61. Otseliin ja riigipiiri ületav liin
(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal, tootjal või müüjal enda või tarbija, samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule või sellega piirnevale kinnistule;
(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni;
2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;
@@ -1124,16 +1256,12 @@
(1) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
(1) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui:
(1) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks tarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise;
2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.
(2) Otseliiniga ei või ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi. Otseliiniga võib ühendada täiendavalt uute turuosaliste elektripaigaldisi ja otseliini võib ühendada võrguga üksnes juhul, kui otseliini omanik võõrandab otseliini võrguettevõtjale, kelle teeninduspiirkonnas otseliin on, ja annab otseliini üle selle võrguettevõtja kasutusse.
(3) Kui otseliin on omandatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ühendab võrguettevõtja otseliini võrguga, arvestades õigusaktides sätestatut.
(4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.
(5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks.
@@ -1152,7 +1280,7 @@
##### § 63. Teeninduspiirkonna muutmine
(1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist.
(1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada.
(2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt.
@@ -1170,10 +1298,20 @@
(1) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud võrguettevõtja kannab lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga.
(1) Kui võrgu on rajanud ajavahemikus 2003. aasta 1. juuli kuni 2018. aasta 30. juuni isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Kui võrgu kasutusse andmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga ning selleks vajalikud kulud kannavad solidaarselt võrgu omanik ja võrgu valdaja.
(1) Kui võrgu rajab pärast 2018. aasta 1. juulit isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Võrguettevõtjal ei ole kohustust seda võrku kasutusse võtta.
(1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1<sup>3</sup> ja 1<sup>4</sup> nimetatud võrgu omanik tagab oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Võrgu omanik võib võrguühenduse katkestada vaid käesoleva seaduse §-s 90 esitatud korras.
(2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku.
(3) Konkurentsiamet võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata suletud jaotusvõrgu suhtes.
#### 2. jagu Võrguettevõtja kohustused
##### § 65. Võrguteenuse osutamine
@@ -1206,9 +1344,11 @@
4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;
4<sup>1</sup>) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus;
5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.
(4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile.
(4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 või 4<sup>1</sup> sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile.
(5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab
@@ -1220,13 +1360,17 @@
(8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt. Andmete väljastamise eest võib tasu nõuda vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 19.
(9) Jaotusvõrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 lõikes 4<sup>2</sup> sätestatut.
(10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama sellest kirjalikult Konkurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast, mille kohaselt tagatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine.
##### § 66. Võrgu arenduskohustus
(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.
(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.
(3) Konkurentsiamet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu viivitamata põhivõrguettevõtjale, kes esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.
(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.
(3) Põhivõrguettevõtja esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.
(4) Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Konkurentsiametile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks.
@@ -1236,6 +1380,32 @@
(7) Konkurentsiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi.
##### § 66<sup>1</sup>. Elektrienergia ostu korraldus üliväikeses eraldatud võrgus
(1) Üliväikeses eraldatud võrgus teeb tootja elektrienergia tootmiseks investeeringuid ja jaotusvõrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.
(2) Kui üliväikeses eraldatud võrgus tekib vajadus täiendava tootmisvõimsuse rajamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase lepingu tähtaeg möödub, korraldab jaotusvõrguettevõtja vajaliku elektrienergia tootmise, järgides käesolevas paragrahvis ning riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Eelistatakse taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, arvestades varustuskindluse nõudeid.
(3) Üliväikeses eraldatud võrgus võivad jaotusvõrguettevõtja ja elektritootja olla sama isik.
(4) Kui jaotusvõrguettevõtja korraldab üliväikeses eraldatud võrgus elektrienergia tootmise tootmiskohustusega tootja kaudu, peavad kavandatava lepingu tingimused sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ostetav tootmisvõimsus;
2) elektrienergia ostu kogus aastas;
3) lepinguperiood;
4) aastane elektri tarbimise graafik;
5) varustuskindluse nõuded;
6) varustuskindluse nõuete täitmata jätmisel jaotusvõrguettevõtjale tekkida võivate kulude katmise tingimused.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta jaotusvõrguettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasu ning tüüptingimused käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras.
(6) Võrguettevõtja avalikustab temaga sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute algus- ja lõpptähtpäevad koos lepingus kajastatud tootmisvõimsuse ning aastase elektrienergia ostukogusega oma veebilehel.
##### § 67. Mõõtmine
(1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine).
@@ -1336,7 +1506,19 @@
(4) Võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 714/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi.
(5) Võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt.
(5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:
1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
(6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses.
@@ -1354,10 +1536,62 @@
(3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.
(4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab muu hulgas arvestama §-s 71 sätestatut.
(4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 71 sätestatut.
(5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks.
(6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs.
(7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlust, kingitust ja annetust;
3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist;
5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel;
6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.
(8) Hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:
1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega;
3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega.
(9) Hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata:
1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus;
3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara;
5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.
(10) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.
(11) Põhjendatud tulukus arvutatakse põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs.
(13) Hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 3 punkti 21 kohase lõpptarbija juures;
2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele;
3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.
(14) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.
##### § 73. Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine
(1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
@@ -1368,6 +1602,8 @@
(4) Võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Konkurentsiameti kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Sätet ei kohaldata võrguga ühendamise, tarbimis- või tootmistingimuste muutmise ega elektrienergia transiidi suhtes.
(5) Võrguettevõtjale, kes osutab võrguteenust suletud jaotusvõrgu kaudu, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotusvõrguga.
##### § 74. Teabe andmine ja avaldamine
(1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.
@@ -1402,6 +1638,8 @@
6) tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendamata osa, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.
(1) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse.
(2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve.
(3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.
@@ -1438,6 +1676,16 @@
(4) Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia koguse tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord kehtestatakse võrgueeskirjas.
##### § 76<sup>4</sup>. Elektrienergia müük üliväikeses eraldatud võrgus
(1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, esitab kord kuus hiljemalt 15. kuupäeval käesoleva seaduse §-s 55<sup>1</sup> nimetatud tootmiskohustusega tootjale eelmisel kalendrikuul võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguse andmed avatud tarne lepingut omavate avatud tarnijate kaupa.
(2) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus suurem kui null, siis ostab nendega elektrilepingud sõlminud avatud tarnija elektrienergiat tootmiskohustusega tootjalt.
(3) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus väiksem kui null, siis ostab tootmiskohustusega tootja elektrienergiat üliväikese eraldatud võrgu turuosalistega elektrilepingud sõlminud avatud tarnijalt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud elektrienergia eest makstav tasu arvutatakse elektribörsi tunnihindade alusel.
##### § 77. Müüja avalikustamine
##### § 78. Müügikohustuse täitmine
@@ -1470,10 +1718,6 @@
##### § 81<sup>3</sup>. Energia hulgimüügituru andmekogu
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 9 lõikes 2 nimetatud registri pidamise põhimääruse kehtestab
määrusega.
##### § 82. Elektrienergia import
(1) Elektrienergiat võib importida süsteemihaldur ja elektribörsil kaupleja. Elektribörsil kaupleja võib importida elektrienergiat ainult müümiseks elektribörsil.
@@ -1596,6 +1840,8 @@
2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses;
2<sup>1</sup>) annab elektrienergiat võrku võrguettevõtjaga sõlmitud lepinguta;
3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.
(10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus ega võrgulepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.
@@ -1604,7 +1850,7 @@
(12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.
(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka sel juhul, kui võrguteenust osutatakse ja elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui elektrienergiat edastatakse ja müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
##### § 91. Võrgulepingu ülesütlemine
@@ -1622,6 +1868,8 @@
(4) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
(4) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas paikneb temale kuuluv kinnistu ja kes lõpetab tegutsemise käesoleva seaduse § 65 lõike 9 tähenduses ning soovib jätkata tema kinnistul asuvale tarbijale elektrienergia edastamist ja müüki § 15 lõike 6 punktis 1 esitatud tingimustel, võib selle tarbijaga sõlmitud võrgulepingu üles öelda sellekohase kokkuleppe olemasolul.
(5) Võrguettevõtjaga võrgulepingu sõlminud isik ei või seda lepingut üles öelda, kui lepingu esemeks oleva võrguühenduse suhtes on olemas kehtiv elektrileping teise isikuga, kes ei ole selle võrguühenduse osas võrgulepingut sõlminud.
(6) Tarbija võib tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
@@ -1662,6 +1910,54 @@
(3) Hoonestustasu maksmisele kohaldatakse veeseaduse §-s 22<sup>18</sup> sätestatut.
### 8<sup>2</sup>. peatükk TAASTUVENERGIA TOOTMISE ARENDAMISE KOOSTÖÖMEHHANISMID
##### § 92<sup>4</sup>. Energia statistilised ülekanded
(1) Riik võib teha taastuvast energiaallikast toodetud energia statistilise ülekande Euroopa Liidu teise liikmesriiki ja sõlmida selleks asjaomase lepingu, võttes arvesse lõpptarbimises taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamise kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ.
(2) Lepingust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul nimetatud leping kehtib. Asjakohane teade peab sisaldama teavet lepingu objektiks olnud energia statistilise ülekande koguse, lepingu poolte ja lepingu maksumuse kohta. Energia statistiline ülekanne jõustub pärast teate edastamist Euroopa Komisjonile.
(3) Lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed edastab valdkonna eest vastutavale ministrile põhivõrguettevõtja.
(4) Lepingu alusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi tasutavad summad laekuvad põhivõrguettevõtjale ning need arvatakse põhivõrguettevõtja käesoleva seaduse § 59<sup>2</sup> lõike 4 alusel määratava taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulust maha, välja arvatud juhul, kui taastuvenergia koostöömehhanismide lepingust tuleneb teisiti.
##### § 92<sup>5</sup>. Koostööprojektid teiste liikmesriikidega
(1) Pärast 2009. aasta 25. juunit esimest korda tööd alustanud Eestis asuva uue tootmisseadmega või Eestis asuva tootmisseadme renoveerimise tulemusena pärast 2009. aasta 25. juunit lisandunud võimsuse abil taastuvast energiaallikast toodetud energia võib lahutada taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest, mida arvestatakse Eesti jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ning lisada see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise liikmesriigi jaoks samas lisas sätestatud eesmärkide täitmise hindamisel.
(2) Koostööprojektis ei tohi osaleda tootmisseadmega:
1) millega toodetud elektrienergia eest makstakse tootjale käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;
2) millega toodetud elektrienergia eest on tootjale käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud perioodi ulatuses makstud käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;
3) mille ehitamiseks või renoveerimiseks on riik maksnud tootjale investeeringutoetust, mida tootmisseadme omanik riigile ei hüvita.
(3) Koostööprojektiga ei tohi takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamist.
(4) Tootja teavitab oma soovist koostööprojektis osaleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Teates peavad sisalduma:
1) kavandatava, renoveeritava või renoveeritud tootmisseadme kirjeldus;
2) koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi nimi ja pädeva asutuse kontaktandmed;
3) ajavahemik kalendriaastates, mille jooksul soovitakse koostööprojekti esemeks oleva tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogust lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogus absoluutväärtusena kalendriaastate kaupa või proportsioonina selle tootmisseadme abil toodetavast energiast, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;
5) võimaluse korral käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et liikmesriik nõustub teate sisuga ning soovib selles märgitud tingimustel esitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühise teate Euroopa Komisjonile.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele lisaandmeid.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate ja lõikes 5 nimetatud lisaandmete saamist teeb valdkonna eest vastutav minister asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühine teade lõikes 4 sätestatud andmetega.
(7) Kui Euroopa Liidu liikmesriik nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettepanekuga või on nõustunud teate sisuga lõike 4 punkti 5 kohaselt, esitab valdkonna eest vastutav minister koos nimetatud liikmesriigi pädeva asutusega Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühise teate lõikes 4 sätestatud andmetega.
(8) Energia koguse eest, mis soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ei maksta käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust.
(9) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ajavahemikku jääva iga kalendriaasta lõppemist teavitab valdkonna eest vastutav minister Euroopa Komisjoni ja lõike 4 punktis 2 nimetatud liikmesriiki lõike 4 punktis 1 nimetatud tootmisseadmega eelmise kalendriaasta jooksul taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest ning energia kogusest, mida soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel.
### 9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
##### § 93. Riiklik järelevalve
@@ -1680,7 +1976,9 @@
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täidab Konkurentsiamet järgmisi riikliku järelevalvega seotud ülesandeid:
1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;
1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist;
1<sup>1</sup>) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 täitmist;
2) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning teeb varustuskindlust arvestades süsteemihaldurile vajaduse korral kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> nimetatud konkurss;
@@ -1694,7 +1992,7 @@
7) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 18 nõuetele;
8) kontrollib käesoleva seaduse § 59<sup>2</sup> lõikes 4 nimetatud toetuste haldamiseks põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
8) kontrollib käesoleva seaduse § 59<sup>2</sup> lõikes 4 nimetatud põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
9) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 4<sup>2</sup> nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;
@@ -1946,9 +2244,7 @@
##### § 108. Toetuse kehtivusaeg
(1) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktide 1–4 alusel ettenähtud toetust võib maksta tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul ning punkti 5 alusel ettenähtud toetust 20 aasta jooksul. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.
(1) Kui käesoleva seaduse § 59<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud toetuse määra ei kasutata ära 2016. aasta 1. jaanuariks ja kui § 59 lõike 1 punkti 5 kohaselt on vähemalt 300 MW brutovõimsusega tootmisseade tööd alustanud, võib ülejäänud toetust maksta põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest ka siis, kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2018. aasta 1. jaanuarini.
(1) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 ja §-s 59<sup>4</sup> nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.
(1) Tootja, kes alustab tootmist biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega pärast 2010. aasta 31. detsembrit, võib saada käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel ettenähtud toetust ainult tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest.
@@ -1956,6 +2252,20 @@
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.
(4) Kui tootja on tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saanud käesoleva seaduse § 59 alusel 12 aastat toetust ja see tootmisseade asendatakse teise tootmisseadmega, ei maksta toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest.
(5) Kui tootja on hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril saanud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest § 59 alusel toetust, kuni asendatud tootmisseadmega tootmise alustamisest möödub 12 aastat. Võimsuse eest, mis ületab asendatava tootmisseadme võimsust, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 59<sup>4</sup>, 59<sup>5</sup> või 59<sup>6</sup> alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral.
(6) Kui tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on makstud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust ja see tootmisseade on asendamise ajaks vanem kui 25 aastat, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest §-s 59<sup>4</sup>, 59<sup>5</sup> või 59<sup>6</sup> nimetatud vähempakkumise võitmise korral toetust alates uue tootmisseadmega elektritootmise alustamisest.
(7) Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendava tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja täiendava tootmisseadme elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 59<sup>4</sup>, 59<sup>5</sup> või 59<sup>6</sup> alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral. Täiendava tootmisseadme rajamine ei mõjuta olemasoleva tootmisseadmega selle võimsuse ulatuses toodetud elektrienergia eest toetuse maksmist ega toetuse maksmise perioodi.
(8) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tingimustest vähemalt ühele tingimusele vastava tootja asjakohase tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest või asjakohases liitumislepingus ettenähtud tootmisseadme etapi eest makstakse § 59 alusel toetust 12 aasta jooksul alates iga tootmisseadmega või tootmisseadme etapis elektrienergia tootmise alustamisest.
##### § 108<sup>1</sup>. Toetusmeetmete kombineerimine
(1) Tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest elektrienergia tootmise elektripaigaldisest, on õigus iga elektripaigaldise puhul eraldi valida, kas sellega toodetud elektrienergia eest maksab põhivõrguettevõtja või käesoleva seaduse §-s 92<sup>5</sup> nimetatud teine liikmesriik samale tootjale toetust §-s 59, 59<sup>4</sup>, 59<sup>5</sup> või 59<sup>6</sup> sätestatud toetusmeetme või § 92<sup>5</sup> kohaselt sõlmitud koostöölepingu alusel. Valikuõiguse kasutamise eelduseks on tingimus, et iga elektripaigaldisega toodetud elektrienergiat mõõdetakse eraldi õigusakti nõuete kohase mõõteseadmega, mille mõõteandmetele tagatakse juurdepääs võrguettevõtjale, põhivõrguettevõtjale ja liinivaldajale.
##### § 109. Toetusmeetmete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud toetusmeetmeid võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. jaanuarist.
@@ -2012,6 +2322,14 @@
(2) Käesoleva seaduse § 75<sup>1</sup> lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmeid esitavad müüjad arvetel alates 2015. aasta 1. juulist.
(3) Käesoleva seaduse § 59<sup>1</sup> lõike 2 punktis 4 sätestatud tingimust kohaldatakse tootjale, kes on alustanud elektrienergia tootmist või võrku või otseliini andmist pärast 2018. aasta 31. detsembrit.
(4) Enne 2018. aasta 1. jaanuari tootmiskohustusega tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahel üliväikeses eraldatud võrgus sõlmitud elektrienergia ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtpäevani.
(5) Käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 kohaldatakse vaid juhul, kui võrk on rajatud enne 2003. aasta 1. juulit.
(6) Pärast käesoleva seaduse § 22<sup>1</sup> kohase majandustegevusteate esitamist muutub elektrienergia müügiks väljastatud tegevusluba kehtetuks.
##### § 112.
–
2018-06-30
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-02-28
2016-12-31
2016-07-14
2015-08-31
2015-06-30
2014-12-31
2014-07-21
2014-06-30
2014-05-06
2014-03-22
2013-02-28
2012-12-31
2012-07-07
2012-06-30
2011-12-31
2011-03-02
2010-12-31
2010-10-31
2010-07-31
2010-06-30
2010-03-31
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2009-07-05
2009-01-21
2008-12-18
2007-12-31
2007-04-30
2006-12-31
2004-12-31
2004-04-30
2004-04-14
2003-06-30
ELTS
original version
Text at this date