LegalizeReform history
Elektrituruseadus
69 versions
· 2026-03-18
2026-07-31
2026-03-27
2026-02-13
2025-12-31
2025-10-31
2025-07-17
2025-06-12
2024-10-19
2024-10-17
2024-07-13
2024-06-30
2024-05-11
2023-12-31
2023-06-30
2023-03-16
2022-11-30
2022-10-22
2022-09-22
2022-08-31
2022-05-27
2022-05-06
2022-04-30
2022-03-24
2021-12-31
2021-10-31
2020-06-30
2019-09-30
2019-04-26
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-08
2018-06-30
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-02-28
2016-12-31
2016-07-14
2015-08-31
2015-06-30
2014-12-31
2014-07-21
Changes on 2014-07-21
@@ -74,6 +74,8 @@
22) reguleerimisvõimsus – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav võimsus, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;
22<sup>1</sup>) segajääk – tarnitud elektrienergia päritolutunnuste kogum, mida ei ole kasutatud tarbijale edastatud elektrienergia päritolu tõendamiseks või mis on saadud arvutuse teel;
23) süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
23<sup>1</sup>) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
@@ -948,21 +950,23 @@
(1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille põhivõrguettevõtja annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
(1) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni kohta antakse üks päritolutunnistus.
(1) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi.
(1) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist.
(2) Põhivõrguettevõtja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljaandmise tingimused ja korra.
(3) Põhivõrguettevõtja loob päritolutunnistuste haldamiseks andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel.
(1) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni elektrienergia kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.
(1) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Päritolutunnistuse kasutamisest peab selle omanik teada andma põhivõrguettevõtjale vastavalt kehtestatud korrale.
(1) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või hiljemalt energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal. Kui päritolutunnistus kasutati ära hiljem kui energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märts, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal.
(1) Tarnitud elektrienergia päritolu tõendamisel tarbijale võib taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarne puhul tõendusmaterjalina kasutada ainult päritolutunnistust.
(2) Põhivõrguettevõtja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra ning päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja. Põhivõrguettevõtjal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu.
(3) Põhivõrguettevõtja loob päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel. Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed veebilehel hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul pärast päritolutunnistuse väljastamist.
(4) Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed:
1) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) tootmisseadme asukoht, liik ja võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
2) tootmisseadme asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
3) kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
@@ -974,7 +978,23 @@
7) muud asjakohased andmed.
(5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele ka kasutatud kütuse alumine kütteväärtus ning toodetud soojusenergia kasutusviis.
(5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele ka järgmised andmed:
1) tootmisseadme soojusvõimus;
2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
3) koostootmise režiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
5) käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst.
(6) Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.
##### § 58<sup>2</sup>. Segajääk
(1) Põhivõrguettevõtja töötab välja segajäägi arvutamise metoodika ja avaldab 30. juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajäägi.
##### § 59. Toetus
@@ -1058,7 +1078,7 @@
##### § 59<sup>2</sup>. Toetuse rahastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Toetuse rahastamise kulu hõlmab ka §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise kulu.
(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluv summa, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus.
@@ -1210,7 +1230,7 @@
##### § 66. Võrgu arenduskohustus
(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis.
(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.
(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile aastakaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb, ning toob välja kõik olulised üksikasjad.
@@ -1316,7 +1336,7 @@
(3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.
(4) Võrgutasu hinda kujundades peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uurimuste tulemusi.
(4) Võrgutasu hinda kujundades peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust koos asjaomaste teadus- ja arendustegevuse kuludega.
(5) Võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt.
@@ -1324,6 +1344,8 @@
(7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud.
(8) Põhivõrguettevõtja võrgutasu peab võimaldama põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 42<sup>1</sup> nimetatud andmevahetusplatvormi.
##### § 72. Võrgutasude arvestamise alused
(1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.
@@ -1544,12 +1566,18 @@
3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest;
4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.
4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave;
5) alates 1. aprillist eelnenud kalendriaastal tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendatud osa;
6) tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendamata osa, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.
(2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve.
(3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.
(4) Tagamaks, et müüja poolt tarbijale tarnitud elektrienergia eest esitataval arvel ja muudel müüja väljastatavatel reklaammaterjalidel, mida on mainitud käesoleva paragrahvi lõikes 1, on esitatud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate õige jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal, kohustub müüja kasutama audiitori teenuseid. Audiitori ülesanne on kontrollida, kas müüja poolt tarbijatele esitatavates andmetes toodud kasutatud taastuvenergia kogus (protsentides) on tõendatud päritolutunnistustega, mille kasutamisest tarbijatele elektrienergia päritolu tõendamiseks on põhivõrguettevõtjale teada antud.
##### § 76. Müügikohustus
##### § 76<sup>1</sup>. Üldteenus
@@ -2170,6 +2198,8 @@
(1) Elektriettevõtjad viivad oma tegevuse käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 8<sup>1</sup> nimetatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2014. aasta 1. novembriks.
(2) Käesoleva seaduse § 75<sup>1</sup> lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmeid esitavad müüjad arvetel alates 2015. aasta 1. juulist.
##### § 112.
–
2014-06-30
2014-05-06
2014-03-22
2013-02-28
2012-12-31
2012-07-07
2012-06-30
2011-12-31
2011-03-02
2010-12-31
2010-10-31
2010-07-31
2010-06-30
2010-03-31
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2009-07-05
2009-01-21
2008-12-18
2007-12-31
2007-04-30
2006-12-31
2004-12-31
2004-04-30
2004-04-14
2003-06-30
ELTS
original version
Text at this date