LegalizeReform history
Riikliku pensionikindlustuse seadus
62 versions
· 2025-06-12
2036-12-31
2030-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2025-10-31
2025-06-21
2024-12-31
2023-12-31
2023-03-03
2022-12-31
2022-05-31
2022-02-27
2021-03-31
2020-12-31
2020-12-28
2020-11-05
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-01-12
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-07-01
2016-06-30
2015-12-31
2015-03-31
2014-06-30
2014-01-19
2013-08-31
2013-04-30
2012-12-31
2012-07-31
2012-05-31
2011-12-31
2010-12-31
2010-08-31
2010-06-30
2010-05-15
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-12-31
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-11-20
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-02-28
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2008-12-31
2008-11-22
2008-09-30
2008-09-29
2007-12-31
2007-11-25
2007-06-22
2006-11-19
2006-07-31
2005-12-31
2005-06-30
2005-01-06
2004-03-31
2003-12-31
2003-06-30
2003-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2002-07-31
Changes on 2002-07-31
@@ -6,13 +6,15 @@
(1) Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse, registri pidamise ning vahendite arvestamise alused.
(2) Käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354), kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.
##### § 2. Riikliku pensioni mõiste
(2) Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
(3) Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
##### § 3. Pensionikindlustatu
(3) Pensionikindlustatu on isik:
(4) Pensionikindlustatu on isik:
1) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544) on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa;
@@ -32,7 +34,7 @@
##### § 5. Riikliku pensioni liigid
(7) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
(8) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
1) vanaduspension;
@@ -44,7 +46,7 @@
##### § 6. Õigus valida pensioniliik
(8) Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud juhul.
(9) Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud juhul.
### 2. peatükk VANADUSPENSION
@@ -54,7 +56,7 @@
1) kes on saanud 63-aastaseks ja
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaazhi.
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži.
(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.-1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
@@ -123,7 +125,7 @@
##### § 9. Ennetähtaegne vanaduspension
(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaazh, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
@@ -133,13 +135,13 @@
(5) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks.
(6) Täiendava pensionistaazhi omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras.
(6) Täiendava pensionistaaži omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras.
(7) Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks (§ 7) või soodustingimustel vanaduspensioniks.
##### § 10. Soodustingimustel vanaduspension
(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh:
(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž:
1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
@@ -147,9 +149,9 @@
3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, - üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;
4) isikul, kes võttis osa Tðernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, - üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta kohta, ent mitte rohkem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
4) isikul, kes võttis osa Tshernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte rohkem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul - 45-aastaselt.
@@ -165,15 +167,15 @@
1) baasosast;
2) staazhiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazhi (§ 28) aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
2) staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži (§ 28) aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
3) kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide (§ 12) summa ja aastahinde korrutisega.
(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staazhi aasta ja aastakoefitsiendi 1,000 rahaline väärtus.
(3) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaazhi (§ 30), määratakse pension lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud osade alusel.
(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staazhi, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.
(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta ja aastakoefitsiendi 1,000 rahaline väärtus.
(3) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaaži (§ 30), määratakse pension lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud osade alusel.
(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staaži, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.
(5) Aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
@@ -217,22 +219,22 @@
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras töövõime kaotusega 40 - 100 protsenti ja
3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh.
3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
(2) Töövõimetuspension määratakse püsiva töövõimetuse ajaks.
##### § 15. Töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh
(1) Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul pensioni määramise algtähtajaks olema järgmine Eestis omandatud pensionistaazh:
##### § 15. Töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž
(1) Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul püsiva töövõimetuse töövõime kaotusega 40–100 protsenti tuvastamise algtähtajaks olema järgmine Eestis omandatud pensionistaaž:
Vanus
Nõutav pensionistaazh
Nõutav pensionistaaž
16-20
aastat
staazhinõuet ei ole
staažinõuet ei ole
21-23
aastat
@@ -304,9 +306,9 @@
14 aastat
2) Töövõimetuspensioni määramiseks staazhinõuet ei ole, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus.
(3) Töövõimetuspensioni korduval määramisel isikule, kellele on varem makstud töövõimetuspensioni ja kelle õigus pensionile lõppes, suurendatakse töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensionistaazhi nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise töövõimetuspensioni maksmise aja lõppemisest, kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaazhi nõudeni.
2) Töövõimetuspensioni määramiseks staažinõuet ei ole, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus.
(3) Töövõimetuspensioni korduval määramisel isikule, kellele on varem makstud töövõimetuspensioni ja kelle õigus pensionile lõppes, suurendatakse töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise töövõimetuspensioni maksmise aja lõppemisest, kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaaži nõudeni.
##### § 16. Püsiv töövõimetus
@@ -366,9 +368,9 @@
(1) Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staazhi ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staazhi korral.
1) püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
(2) Töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud suurusest.
@@ -378,7 +380,7 @@
(1) Isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani, määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse § 11 sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaazhist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse § 11 sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaažist.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses, kuid mitte vähem kui isiku töövõime kaotuse protsendile vastav osa käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 2 alusel arvutatud töövõimetuspensionist.
@@ -396,7 +398,7 @@
2) toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu;
3) toitja lesk, kes on rase (alates 12. rasedusnädalast);
3) toitja mittetöötav lesk, kes on rase (alates 12. rasedusnädalast);
4) toitja lesk, kes on püsivalt töövõimetu või vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta;
@@ -410,7 +412,7 @@
2) võõrasvanemal või kasuvanemal, kes on võõraslast või kasulast kasvatanud ja ülal pidanud vähemalt kaheksa aastat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensionistaazh, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni (§ 15) või vanaduspensioni (§ 7) määramiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensionistaaž, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni (§ 15) või vanaduspensioni (§ 7) määramiseks.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tuvastanud toitja teadmata kadumise fakti.
@@ -422,9 +424,9 @@
(1) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staazhi ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staazhi korral.
1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
(2) Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades:
@@ -442,9 +444,9 @@
1) 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust teist liiki pensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist;
2) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist;
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaazhi puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt üks aasta enne surma;
2) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist;
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt üks aasta enne surma;
4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
@@ -460,7 +462,7 @@
##### § 23. Rahvapensioni suurus
(81) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
(82) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
@@ -514,29 +516,29 @@
(7) Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused, korrutades seni kehtinud väärtused läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga ja fikseerides tulemused täpsusega üks sent.
### 8. peatükk PENSIONISTAAZH
##### § 27. Pensionistaazh
(1) Pensionistaazh on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.
(2) Pensionistaazh jaguneb järgmiselt:
1) pensioniõiguslik staazh, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;
2) pensionikindlustusstaazh, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
(3) Pensioniõigusliku staazhi tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Pensionistaazhi arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
##### § 28. Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
(2) Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatakse samuti:
1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staazhi hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
### 8. peatükk PENSIONISTAAŽ
##### § 27. Pensionistaaž
(1) Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.
(2) Pensionistaaž jaguneb järgmiselt:
1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;
2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Pensionistaaži arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
##### § 28. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
(2) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti:
1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
2) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353) selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis;
@@ -552,7 +554,7 @@
8) riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg;
9) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staazhi hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
9) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
10) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana;
@@ -566,7 +568,7 @@
15) aeg, mil töötaja või käesoleva paragrahvi punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu.
(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staazhi hulka:
(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka:
1) rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg kolmekordselt;
@@ -578,23 +580,23 @@
5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt.
(4) Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazhi.
##### § 29. Pensioniõigusliku staazhi arvestamine
(1) Pensioniõigusliku staazhi kohta peetakse arvestust päeva täpsusega.
(2) Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staazh täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staazh jäetakse arvestamata.
(3) Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaazhi nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staazhist.
##### § 30. Pensionikindlustusstaazhi arvestamine
(1) Üks aasta pensionikindlustusstaazhi arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Pensionikindlustusstaazhi arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(3) Riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaazhi arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega kuupalga alammääralt.
(4) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
##### § 29. Pensioniõigusliku staaži arvestamine
(1) Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega.
(2) Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata.
(3) Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaaži nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist.
##### § 30. Pensionikindlustusstaaži arvestamine
(1) Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(3) Riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega kuupalga alammääralt.
### 9. peatükk RIIKLIKU PENSIONI TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE
@@ -602,14 +604,14 @@
(1) Riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile.
(1) Pensionitaotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui pensionitaotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb pensionitaotleja oma elukoha ise.
(2) Pensioniavalduse vormi kehtestab sotsiaalminister.
(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensioni taotlejale tõend.
(4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse pensioni taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev.
(5) Kui pensioniavaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või kui esitatud dokumentides on puudusi, teatab pensioniamet pensioni taotlejale kümne tööpäeva jooksul, arvates pensioniavalduse saabumisest, millised puudused tuleb kõrvaldada. Kui pensioni taotleja kõrvaldab puudused kolme kuu jooksul pensioniametilt vastava kirjaliku teate saamise päevast, loetakse pensioni taotlemise päevaks avalduse vastuvõtmise päev või avalduse lähtekoha postitempli kuupäev.
(6) Elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel.
##### § 32. Riikliku pensioni määramine
@@ -632,7 +634,7 @@
1) vaidluste lahendamine käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise küsimustes;
2) pensioniõigusliku staazhi tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine;
2) pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine;
3) seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsustamine;
@@ -642,7 +644,7 @@
##### § 34. Pensioni määramise otsus
(119) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
(121) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi nimi või pensionikomisjoni nimi, koosseis ja otsuse tegemise kuupäev;
@@ -660,7 +662,7 @@
##### § 35. Pensionitunnistus
(120) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi kehtestab sotsiaalminister.
(122) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi kehtestab sotsiaalminister.
##### § 36. Riikliku pensioni maksmine
@@ -674,23 +676,25 @@
##### § 37. Riikliku pensioni üldsumma
(125) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
(127) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
##### § 38. Pensionisummade ümardamine
(126) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(128) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
##### § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend
(127) Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
(129) Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
##### § 40. Vaidluste läbivaatamine
(1) Pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi või pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib pensioni taotleja (pensionär) pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
(2) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumise korral võib isik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi. Vaidluskomisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab sotsiaalminister.
(3) Täiendava ekspertiisi otsusega mittenõustumise korral võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates otsusest teada saamise päevast.
(1) Pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi või pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
(1) Käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada vaie pensionikomisjonile. Vaie esitatakse, vaadatakse läbi ja vaideotsus tehakse haldusmenetluse seaduse 5. peatükis (vaidemenetlus) ettenähtud korras.
(2) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumise korral võib pensioni taotleja või pensionär pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi. Vaidluskomisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(3) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast.
### 10. peatükk RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE ERISUSED
@@ -702,21 +706,21 @@
(3) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata kadumise puhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks.
(4) Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis, või sellest east vanemal orvul, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist, on õigus saada, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 23 punkti 3 sätteid, samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensionistaazhist.
(4) Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis, või sellest east vanemal orvul, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist, on õigus saada, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 23 punkti 3 sätteid, samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensionistaažist.
##### § 42. Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule
(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav pensionistaazh, kuid kellel tekib õigus pensionile vastavalt välislepingule, arvutatakse pension Eestis omandatud pensionistaazhi alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vanaduspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaazhi aastate arvuga ning jagatakse viieteistkümnega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku töövõimetus- või toitjakaotuspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaazhi aastate arvuga ning jagatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud staazhinõude aastate arvuga.
(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus pensionile vastavalt välislepingule, arvutatakse pension Eestis omandatud pensionistaaži alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vanaduspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ning jagatakse viieteistkümnega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku töövõimetus- või toitjakaotuspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ning jagatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud staažinõude aastate arvuga.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel eri lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanadus- või töövõimetuspensionide kogusumma osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule täiendavat hüvitist rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe suuruses summas.
##### § 43. Riikliku pensioni maksmine töötamise korral
(1) Ennetähtaegset vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni (välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppijale) ja rahvapensioni (välja arvatud püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule ning alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või statsionaarses õppevormis õppijale) töötamise korral ei maksta.
(1) Ennetähtaegset vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni (välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppijale) ja rahvapensioni (välja arvatud püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule ning alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppijale) töötamise korral ei maksta.
(2) Käesoleva seaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana.
@@ -756,7 +760,7 @@
(2) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine. Pension makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega.
(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras.
(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
@@ -766,6 +770,8 @@
3) kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel makstav pension ületab isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruse, makstakse pensioni määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud suuruses.
##### § 47. Riiklikust pensionist kinnipidamine
(1) Riiklikust pensionist võib teha kinnipidamisi üksnes:
@@ -796,7 +802,7 @@
##### § 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
(163) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
(167) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
##### § 50. Riiklik pensionikindlustuse register
@@ -816,7 +822,7 @@
##### § 52. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
(168) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.
(172) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.
##### § 53. Registri andmete koosseis, allikad ja arvestus
@@ -830,7 +836,7 @@
4) andmeid pensioni määramise ja maksmise kohta.
(2) Registri andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaazhi ning pensionide määramise ja maksmise kohta.
(2) Registri andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta.
(3) Registri andmete alusel arvutatakse iga pensionikindlustatu kohta üks kord aastas tema aastakoefitsient ja aastakoefitsientide summa käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras.
@@ -848,7 +854,7 @@
5) aastakoefitsientide summa;
6) pensionikindlustusstaazh.
6) pensionikindlustusstaaž.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed teatatakse pensionikindlustatule alates 2003. aastast.
@@ -856,7 +862,7 @@
##### § 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
(174) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
(178) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
##### § 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
@@ -878,7 +884,7 @@
(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud:
1) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid (sealhulgas soodustingimustel, ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid), töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad ja § 28 lõikes 3 sätestatud pensioniõigusliku staazhi aastatele vastavad pensionide osad;
1) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid (sealhulgas soodustingimustel, ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid), töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad ja § 28 lõikes 3 sätestatud pensioniõigusliku staaži aastatele vastavad pensionide osad;
2) väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147; 28, 167; 58, 376) ja soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (RT 1992, 21, 292; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147) sätestatud pensionid;
@@ -920,13 +926,27 @@
(7) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega.
##### § 59. Pensionikindlustusstaazhi ja riikliku pensioni kindlustusosaku arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta
(1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaazhi pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaazhi arvutamisel pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga.
(3) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaazhi arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaks arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt.
(192) 58
<sup>1</sup>
. Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused
(193) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
1) mil isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused;
2) mil isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni;
3) mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka enne 2002. aasta 1. jaanuari.
##### § 59. Pensionikindlustusstaaži ja riikliku pensioni kindlustusosaku arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta
(1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaaži arvutamisel pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga.
(3) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaks arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt.
(4) Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega sellel kalendriaastal.
@@ -946,6 +966,8 @@
(2) Vanaduspensionärile, kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel ei teki õigust saada vanaduspensioni käesoleva seaduse alusel, säilitatakse vanaduspensioni liik ja pension arvutatakse käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt. Kui arvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses.
(2) Toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas kasvataval ühel vanematest, lesel või eestkostjal, kellele oli perioodil 2000. aasta 1. aprillist kuni 2001. aasta 31. detsembrini makstud toitjakaotuspensioni, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses ja tingimustel kuni määratud tähtajani.
(3) Isikul, kellele oli enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud töövõimetuspension kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega tekkinud püsiva töövõimetuse alusel, säilib õigus töövõimetuspensionile.
(4) Isikul, kelle pensionile oli enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist juurde arvutatud pensionilisa 25 protsenti rahvapensioni määrast kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega saadud vigastusest või sellega seotud haigusest põhjustatud püsiva töövõimetusega töövõime kaotusega vähemalt 40 protsenti, säilib õigus nimetatud pensionilisale.
@@ -956,6 +978,8 @@
(1) 2002. aasta 1. jaanuarist 31. märtsini on pensioni baasosa 410 krooni, aastahinne 27 krooni 85 senti ja rahvapensioni määr 800 krooni.
(1) 2002. aasta 1. juulist 2003. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 444 krooni 44 senti, aastahinne 31 krooni 69 senti ja rahvapensioni määr 867 krooni 20 senti.
(2) Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused järgmistel perioodidel leitakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras.
### 14. peatükk LÕPPSÄTTED
@@ -966,5 +990,5 @@
##### § 68. Seaduse jõustumine
(201) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(209) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2002-06-30
2002-05-31
RPKS
original version
Text at this date