LegalizeReform history
Riikliku pensionikindlustuse seadus
62 versions
· 2025-06-12
2036-12-31
2030-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2025-10-31
2025-06-21
2024-12-31
2023-12-31
2023-03-03
2022-12-31
2022-05-31
2022-02-27
2021-03-31
2020-12-31
2020-12-28
2020-11-05
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-01-12
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-07-01
2016-06-30
2015-12-31
2015-03-31
2014-06-30
2014-01-19
2013-08-31
2013-04-30
2012-12-31
2012-07-31
2012-05-31
2011-12-31
2010-12-31
2010-08-31
2010-06-30
2010-05-15
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-12-31
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-11-20
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-02-28
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2008-12-31
2008-11-22
2008-09-30
Changes on 2008-09-30
@@ -4,8 +4,6 @@
– jõustumise aeg 30.09.2008), mille resolutsioon tunnistab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 2 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda pensioniõigusliku staaži hulka arvata kohustusliku sõjaväe- või asendusteenistuse aega, kui isik elas Eestis enne ja pärast väljaspool Eestit toimunud sõjaväe- või asendusteenistusse suunamist ning on omandanud Eestis 15-aastase pensionistaaži.
Akt lisatud andmebaasi 16.10.2008 kell 13:50
### 1. peatükk ÜLDSÄTTED
##### § 1. Seaduse reguleerimisala
@@ -222,7 +220,7 @@
1) kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani ja
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras töövõime kaotusega 40 - 100 protsenti ja
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks sotsiaalministri kehtestatud korras töövõime kaotusega 40 – 100 protsenti ja
3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
@@ -320,15 +318,31 @@
(7) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, viis aastat või kuni käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 või lõikes 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(8) Isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja võib tuvastada tagasiulatuvalt, ent mitte enam kui kolm aastat arstliku töövõimetuse ekspertiisi taotlemise kuupäevast.
(10) .
(11) .
##### § 17. Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsus
(1) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab ekspertiisikomisjon või ekspertarst kirjaliku otsuse.
(8) Isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja võib tuvastada tagasiulatuvalt, ent mitte enam kui kolm aastat püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotlemise kuupäevast.
(9) Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse ekspertiisiga.
(9) Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise korra
.
(10) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet kaasates ekspertarste.
(10) Ekspertarstiga sõlmitakse ekspertiisi tegemiseks tsiviilõiguslik leping, talle makstakse tehtud ekspertiisi eest tasu ning hüvitatakse väljaspool elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud vastavalt sõlmitud lepingule. Tasu suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ekspertarsti kvalifikatsiooni, töö keerukust ja tööks kuluvat aega.
(10) Ekspertarstil on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks vajalike materjalidega ja teha ettepanekuid nende täiendamiseks. Ekspertarst ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
(11) Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning püsiva töövõimetuse ekspertiisiks vajalike dokumentide loetelu ja vormid
.
##### § 16<sup>1</sup>. Ekspertiisi tegemise tähtaeg
(66) Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi viieteistkümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.
##### § 17. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus
(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse.
(3) Püsiva töövõimetuse tuvastamisel näidatakse ekspertiisi otsuses ära:
@@ -346,9 +360,9 @@
7) otsuse vaidlustamise kord.
(4) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused, kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides.
(5) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst ei tuvasta isikul püsivat töövõimetust, esitatakse sellekohane kirjalik põhjendus.
(4) Kui isikul tuvastatakse rohkem kui üks püsiva töövõimetuse põhjus, nimetatakse otsuses kõik põhjused, eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõime kaotus protsentides ja kogu püsiva töövõime kaotus protsentides.
(5) Kui isikul ei tuvastata püsivat töövõimetust, esitatakse sellekohane kirjalik põhjendus.
##### § 18. Töövõimetuspensioni arvutamine
@@ -450,7 +464,7 @@
##### § 23. Rahvapensioni suurus
(88) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
(92) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
@@ -516,7 +530,7 @@
(8) Vabariigi Valitsus koostab iga viie aasta järel analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riiklike pensionide arvutamise aluste mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 sätestatud riikliku pensioni indeksi arvutamise metoodika ja indeksi kohaldamise tingimuste muutmiseks.
### 8. peatükk PENSIONISTAAZH
### 8. peatükk PENSIONISTAAŽ
##### § 27. Pensionistaaž
@@ -636,7 +650,7 @@
##### § 34. Pensioni määramise otsus
(132) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
(136) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi või tema asetäitja nimi või pensionikomisjoni nimi, koosseis ja otsuse tegemise kuupäev;
@@ -666,15 +680,15 @@
##### § 37. Riikliku pensioni üldsumma
(138) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
(142) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
##### § 38. Pensionisummade ümardamine
(139) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(143) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
##### § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend
(140) .
(144) .
##### § 40. Vaidluste läbivaatamine
@@ -808,7 +822,7 @@
##### § 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
(185) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
(189) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
##### § 50. Riiklik pensionikindlustuse register
@@ -870,7 +884,7 @@
##### § 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
(198) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
(202) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
##### § 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
@@ -938,7 +952,7 @@
##### § 58<sup>1</sup>. Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused
(213) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
(217) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
1) mil isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused;
@@ -1004,15 +1018,15 @@
##### § 61<sup>1</sup>. Statsionaarses õppevormis õppimine
(236) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.
(240) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.
##### § 61<sup>2</sup>. Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt
(237) Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.
(241) Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.
##### § 61<sup>3</sup>. Riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi
(238) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 4 nimetatud sihtotstarbeliste eraldistena pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi käsitletakse ka enne 2008. aasta 1. jaanuari riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi eraldatud vahendeid.
(242) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 4 nimetatud sihtotstarbeliste eraldistena pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi käsitletakse ka enne 2008. aasta 1. jaanuari riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi eraldatud vahendeid.
### 14. peatükk LÕPPSÄTTED
@@ -1022,5 +1036,5 @@
##### § 68. Seaduse jõustumine
(239) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(243) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2008-09-29
2007-12-31
2007-11-25
2007-06-22
2006-11-19
2006-07-31
2005-12-31
2005-06-30
2005-01-06
2004-03-31
2003-12-31
2003-06-30
2003-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
RPKS
original version
Text at this date