LegalizeReform history
Riikliku pensionikindlustuse seadus
62 versions
· 2025-06-12
2036-12-31
2030-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2025-10-31
2025-06-21
2024-12-31
2023-12-31
2023-03-03
2022-12-31
2022-05-31
2022-02-27
2021-03-31
2020-12-31
2020-12-28
2020-11-05
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-01-12
Changes on 2019-01-12
@@ -30,12 +30,16 @@
3) käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades isikule, kes elab välisriigis, millega Eestil puudub välisleping.
(1) Isikul, kelle elukoht on lisaks Eestile välisriigis, on õigus riiklikule pensionile käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse § 6 tähenduses.
(1) Isikul, kelle elukoht on lisaks Eestile välisriigis, on õigus riiklikule pensionile käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.
(2) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel.
(3) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.
(4) Kui isik elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel.
(5) Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.
##### § 5. Riikliku pensioni liigid
(1) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
@@ -182,7 +186,7 @@
(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks.
(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, määratakse soodustingimustel vanaduspension mõlemale, lähtudes iga isiku enda vanaduspensionieast. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aastad, mille võrra on õigus enne vanaduspensioniikka jõudmist soodustingimustel vanaduspensionile, jaotatakse võrdselt mõlema isiku vahel.
(4) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks.
@@ -422,11 +426,11 @@
(1) Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile ja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatud toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa:
1) ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
1<sup>1</sup>) ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suuruses;
2) ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.
1) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
1<sup>1</sup>) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suuruses;
2) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.
(3) Kui isikul on õigus mitmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud pensionilisale, määratakse talle üks pensionilisa tema valikul.
@@ -438,7 +442,7 @@
(7) Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust pensionilisale kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta teise isiku kasuks.
(8) Kui üks käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensionilisa taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole.
(8) Kui üks käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>1</sup> nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka juhul, kui mitmel isikul on õigus taotleda sama lapse kohta pensioniõigusliku staaži arvestamist käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 12 alusel või pensionilisa käesoleva paragrahvi lõike 1<sup>1</sup> punkti 1 alusel.
@@ -538,7 +542,7 @@
11) töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud;
12) ühel vanematest või vanema abikaasal või eestkostjal või hoolduspere vanemal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat;
12) vanemal või vanema abikaasal või eestkostjal või hoolduspere vanemal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat;
14) töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;
@@ -546,6 +550,8 @@
16) kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg.
(2) Isikud lepivad kokku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aeg. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, kuid mõlemal on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema vanema vahel.
(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka:
4) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt;
@@ -746,7 +752,7 @@
2) välisriigis elavale isikule ei määrata ega maksta välisriiki töövõime vähenemisega seotud pensione, välja arvatud töövõime vähenemisega seotud pensione, mille maksmist jätkatakse vanaduspensionieas.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi ei kohaldata isikule, kes elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu.
(4) Isikule, kes elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide määramisel ja maksmisel.
(5) Kui välisriigis elavale isikule on riiklik pension määratud käesoleva paragrahvi alusel enne selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud välislepingu jõustumist, kohaldatakse talle alates selle jõustumisest välislepingut. Määratud riiklik pension arvutatakse pensioni ümberarvutamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber alates välislepingu jõustumise päevast.
@@ -1064,6 +1070,8 @@
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1<sup>1</sup> punktis 1<sup>1</sup> nimetatud isik, kes ei ole nõus pensionilisa maksmisega isikule, kelle pensioniõigusliku staaži hulka on arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud staaž, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse, mille kohaselt lõpetatakse pensionilisa maksmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule. Pensionilisa maksmist jätkatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud kokkuleppe kohaselt ühele sama paragrahvi lõike 1<sup>1</sup> punktis 1<sup>1</sup> nimetatud isikule.
(3) Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 72<sup>3</sup> lõike 7 alusel valinud täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24 lõike 1<sup>1</sup> punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga 2020. aasta 1. juuli ja 31. detsembri vahel sündinud lapse kohta.
##### § 61<sup>9</sup>. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega
(1) Isikul, kes on pärast 2010. aasta 1. juulit tunnistatud püsivalt töövõimetuks, ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud isikul on õigus taotleda 2016. aasta 1. juulist kuni 2016. aasta 31. detsembrini käesoleva seadusega sätestatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi või püsiva töövõimetuse kordusekspertiisi.
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-07-01
2016-06-30
2015-12-31
2015-03-31
2014-06-30
2014-01-19
2013-08-31
2013-04-30
2012-12-31
2012-07-31
2012-05-31
2011-12-31
2010-12-31
2010-08-31
2010-06-30
2010-05-15
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-12-31
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-11-20
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-02-28
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2008-12-31
2008-11-22
2008-09-30
2008-09-29
2007-12-31
2007-11-25
2007-06-22
2006-11-19
2006-07-31
2005-12-31
2005-06-30
2005-01-06
2004-03-31
2003-12-31
2003-06-30
2003-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
RPKS
original version
Text at this date