LegalizeReform history
Riikliku pensionikindlustuse seadus
62 versions
· 2025-06-12
2036-12-31
2030-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2025-10-31
2025-06-21
2024-12-31
2023-12-31
2023-03-03
2022-12-31
2022-05-31
2022-02-27
2021-03-31
2020-12-31
2020-12-28
2020-11-05
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-01-12
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-07-01
2016-06-30
2015-12-31
2015-03-31
2014-06-30
2014-01-19
2013-08-31
2013-04-30
2012-12-31
2012-07-31
2012-05-31
2011-12-31
2010-12-31
Changes on 2010-12-31
@@ -10,11 +10,11 @@
##### § 2. Riikliku pensioni mõiste
(3) Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
(1) Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
##### § 3. Pensionikindlustatu
(4) Pensionikindlustatu on isik:
(1) Pensionikindlustatu on isik:
1) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa;
@@ -28,7 +28,7 @@
2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus riiklikule pensionile, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse § 4<sup>2</sup> tähenduses.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus riiklikule pensionile, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse § 4<sup>2</sup> tähenduses.
(2) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel.
@@ -36,7 +36,7 @@
##### § 5. Riikliku pensioni liigid
(9) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
(1) Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
1) vanaduspension;
@@ -48,7 +48,7 @@
##### § 6. Õigus valida pensioniliik
(10) Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud juhul.
(1) Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud juhul.
### 2. peatükk VANADUSPENSION
@@ -60,7 +60,7 @@
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži.
(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
Sünniaasta
@@ -112,7 +112,7 @@
(2) Isikul on õigus edasilükatud vanaduspensionile mis tahes ajal pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist.
(3) Edasilükatud vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, suurendades pensioni 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.
(3) Edasilükatud vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, suurendades pensioni 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.
(4) Edasilükatud vanaduspension määratakse eluajaks.
@@ -122,7 +122,7 @@
(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(3) Pensioni vähendamist 0,4 protsendi võrra rakendatakse ka juhul, kui vanaduspensionieani on jäänud vähem kui üks kalendrikuu.
@@ -138,19 +138,17 @@
(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž:
1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
2) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, - kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, - üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;
4)–5)
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul - 45-aastaselt.
(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks.
(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
2) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.
(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks.
(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
(4) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks.
@@ -170,7 +168,9 @@
(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staaži, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.
(5) .
(5) Aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamise juhendi
.
(6) Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras.
@@ -184,7 +184,7 @@
2) riigi või kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 või 1<sup>1</sup> sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks;
3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul - makstud sotsiaalmaks.
3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul – makstud sotsiaalmaks.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võetakse riikliku pensionikindlustuse osana pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamisel arvesse ka summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.03.1968, lk 1–7) (edaspidi *nõukogu määrus*). Eelnimetatud summade laekumist ja nende üle arvestuse pidamist reguleeriva korra
@@ -192,17 +192,19 @@
(3) Käesolevas seaduses käsitletav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määr on 20 protsenti.
(4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa summad ümardatakse täiskroonideks. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.
(4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa summad ümardatakse sendi täpsusega.
##### § 13. Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus
(1) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmisel võetakse aluseks riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.
(2) .
(2) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra
.
(3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse
hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
(4) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus.
@@ -216,7 +218,7 @@
1) kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani ja
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks sotsiaalministri kehtestatud korras töövõime kaotusega 40 – 100 protsenti ja
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks sotsiaalministri kehtestatud korras töövõime kaotusega 40–100 protsenti ja
3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
@@ -226,13 +228,15 @@
(1) Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul, kelle töövõime kaotus on 40–100 protsenti, püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks olema järgmine Eestis omandatud pensionistaaž:
Vanus aastates
Nõutav pensionistaaž aastates
Vanus
aastates
Nõutav pensionistaaž aastates
16–24
staažinõuet ei ole
staažinõuet
ei ole
25–26
@@ -310,9 +314,9 @@
(5) Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100 protsenti.
(6) Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10-90 protsenti.
(7) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat, viis aastat või kuni käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(6) Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10–90 protsenti.
(7) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat, viis aastat või kuni käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(8) Isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja võib tuvastada tagasiulatuvalt, ent mitte enam kui kolm aastat püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotlemise kuupäevast.
@@ -334,7 +338,7 @@
##### § 16<sup>1</sup>. Ekspertiisi tegemise tähtaeg
(66) Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi viieteistkümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.
(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi viieteistkümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.
##### § 17. Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus
@@ -380,7 +384,7 @@
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses, kuid mitte vähem kui isiku töövõime kaotuse protsendile vastav osa käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 2 alusel arvutatud töövõimetuspensionist.
(4) Isiku, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud pensionilisa, üleviimisel vanaduspensionile säilib õigus saada varem makstud pensionilisa.
(4) Isiku, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud pensionilisa, üleviimisel vanaduspensionile säilib õigus saada varem makstud pensionilisa.
### 4. peatükk TOITJAKAOTUSPENSION
@@ -390,7 +394,7 @@
(2) Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on:
1) toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppesvõi täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
1) toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
2) toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu;
@@ -414,7 +418,7 @@
(6) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikud vastavad selle pensioni saamise tingimustele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõendatakse andmetega, mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteem, või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõendatakse andmetega, mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteem, või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel makstakse toitjakaotuspensioni kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.
@@ -448,7 +452,7 @@
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt üks aasta vahetult enne surma;
4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
(2) Rahvapension määratakse järgmiseks tähtajaks:
@@ -462,13 +466,13 @@
##### § 23. Rahvapensioni suurus
(93) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
(1) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
2) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule töövõime kaotusele vastav protsent rahvapensioni määrast;
3) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 80 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 50 protsenti rahvapensioni määrast.
3) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 80 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 50 protsenti rahvapensioni määrast.
##### § 23<sup>1</sup>. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile
@@ -494,11 +498,11 @@
(1) Määratud riiklik pension arvutatakse ümber:
1) registrisse kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel - kord aastas alates 1. aprillist;
2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, - nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast;
3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, - avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
1) registrisse kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel – kord aastas alates 1. aprillist;
2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast;
3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludest on pensionär kohustatud kirjalikult teatama elukohajärgsele pensioniametile kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates.
@@ -522,21 +526,21 @@
2) käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 toodud riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava eeldatava laekumise vahe on suurem kui 1% sama aasta eeldatavast sisemajanduse koguproduktist.
(5) tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 5<sup>1</sup> rakendamisest arvates.
(6) väärtusega vähemalt 1,000 ja käesoleva paragrahvi lõike 5<sup>2 </sup>alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks.
(5) tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 5<sup>1</sup> rakendamisest arvates.
(6) väärtusega vähemalt 1,000 ja käesoleva paragrahvi lõike 5<sup>2</sup> alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks.
(7) Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused järgmiselt:
1) rahvapensioni määr korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga;
2) pensioni baasosa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1;
2) pensioni baasosa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1;
3) pensioni aastahinne korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9.
(8) Vabariigi Valitsus koostab iga viie aasta järel analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riiklike pensionide arvutamise aluste mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 sätestatud riikliku pensioni indeksi arvutamise metoodika ja indeksi kohaldamise tingimuste muutmiseks.
### 8. peatükk PENSIONISTAAˇ
### 8. peatükk PENSIONISTAAŽ
##### § 27. Pensionistaaž
@@ -548,6 +552,14 @@
2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra
.
(4) Pensionistaaži arvestamise korra
.
##### § 28. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
@@ -558,7 +570,7 @@
2) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis;
4) õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppesvõi ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides;
4) õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides;
5) Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasal välisesinduses oleku aeg;
@@ -582,8 +594,6 @@
(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka:
1)–3)
4) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt;
5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt.
@@ -618,6 +628,10 @@
(1) Pensionitaotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui pensionitaotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb pensionitaotleja oma elukoha ise.
(2) Pensioniavalduse vormi
.
(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensioni taotlejale tõend.
(4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse pensioni taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev.
@@ -638,7 +652,9 @@
##### § 33. Pensionikomisjon
(1) Pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon,
(1) Pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon, mille moodustamise korra ja töökorra
.
(2) Pensionikomisjoni pädevusse kuulub:
@@ -650,10 +666,6 @@
3<sup>1</sup>) jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse puhul muu seaduse alusel määratud riikliku pensioni maksmise lõpetamise otsustamine;
[RT I 2009, 15, 94 – jõust.
10.03.2009] – kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev
kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.
4) pensioni maksmise peatamise otsustamine;
5) liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine;
@@ -662,7 +674,7 @@
##### § 34. Pensioni määramise otsus
(140) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
(1) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi või tema asetäitja nimi või pensionikomisjoni nimi, koosseis ja otsuse tegemise kuupäev;
@@ -680,6 +692,10 @@
##### § 35. Pensionitunnistus
(1) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi
.
##### § 36. Riikliku pensioni maksmine
(1) Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
@@ -692,8 +708,6 @@
4) pensionäri kulul pensioni saaja arveldusarvele välisriigis.
(2) –(3)
(4) Riigieelarvest finantseeritavas hoolekandeasutuses viibivale alaealisele määratud riiklik pension kantakse panka lapse isiklikule arvele.
(5) Elukohajärgsele pensioniametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:
@@ -708,15 +722,17 @@
##### § 37. Riikliku pensioni üldsumma
(147) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
(1) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
##### § 38. Pensionisummade ümardamine
(148) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(1) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
##### § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend
(149) .
(1) Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi
.
##### § 40. Vaidluste läbivaatamine
@@ -724,7 +740,9 @@
(1) Käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada vaie pensionikomisjonile. Vaie esitatakse, vaadatakse läbi ja vaideotsus tehakse haldusmenetluse seaduse 5. peatükis (vaidemenetlus) ettenähtud korras.
(2) .
(2) Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumise korral võib pensioni taotleja või pensionär pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi. Vaidluskomisjoni moodustab ja selle töökorra
.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul teeb vaidluskomisjon otsuse pärast kõigi nõuetekohaselt esitatud tõendite kontrollimist kolme kuu jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.
@@ -758,7 +776,7 @@
##### § 42<sup>1</sup>. Vanaduspensioni arvutamine ja maksmine tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni
(1) Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumisel korraldab Sotsiaalkindlustusamet pensionikindlustatule vanaduspensioni arvutamise, selle summeerimise ja kogusumma Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi kandmise vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 2<sup>1</sup>alusel
(1) Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumisel korraldab Sotsiaalkindlustusamet pensionikindlustatule vanaduspensioni arvutamise, selle summeerimise ja kogusumma Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi kandmise vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 2<sup>1</sup> alusel
.
@@ -810,7 +828,7 @@
(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
1) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist;
@@ -852,13 +870,15 @@
##### § 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
(195) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
(1) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
##### § 50. Riiklik pensionikindlustuse register
(1) Riiklik pensionikindlustuse register (edaspidi *register*) on riiklik register andmekogude seaduse § 31 tähenduses.
(2) .
(2) Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimääruse
.
##### § 51. Registri eesmärk ja vastutav töötleja
@@ -914,7 +934,7 @@
##### § 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
(208) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
(1) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
##### § 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
@@ -976,13 +996,13 @@
2) II invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80 või 90 protsenti;
3) III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40-70 protsenti.
3) III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40–70 protsenti.
(7) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega.
##### § 58<sup>1</sup>. Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused
(223) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
(1) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
1) mil isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused;
@@ -992,7 +1012,7 @@
##### § 58<sup>2</sup>. Vanaduspensioni koefitsiendi ümberarvutamise erisus ja pensioniõiguste ülekandmise lubatavus
(1) Isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 12 lõikes 2<sup>1</sup> sätestatud tingimustele ja saab riikliku pensionikindlustuse alusel vanaduspensioni enne 2008. aasta 1. jaanuari, on õigus taotleda pensioni ja pensionikindlustatu aastakoefitsiendi ümberarvutamist vastavalt pensionikindlustuse vahenditesse Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist laekunud summale.
(1) Isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 12 lõikes 2<sup>1</sup> sätestatud tingimustele ja saab riikliku pensionikindlustuse alusel vanaduspensioni enne 2008. aasta 1. jaanuari, on õigus taotleda pensioni ja pensionikindlustatu aastakoefitsiendi ümberarvutamist vastavalt pensionikindlustuse vahenditesse Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist laekunud summale.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud õigused laienevad kõigile pensioniõiguste ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid.
@@ -1022,7 +1042,7 @@
(2) Vanaduspensionärile, kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel ei teki õigust saada vanaduspensioni käesoleva seaduse alusel, säilitatakse vanaduspensioni liik ja pension arvutatakse käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt. Kui arvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses.
(2) Toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas kasvataval ühel vanematest, lesel või eestkostjal, kellele oli perioodil 2000. aasta 1. aprillist kuni 2001. aasta 31. detsembrini makstud toitjakaotuspensioni, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses ja tingimustel kuni määratud tähtajani.
(2) Toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas kasvataval ühel vanematest, lesel või eestkostjal, kellele oli perioodil 2000. aasta 1. aprillist kuni 2001. aasta 31. detsembrini makstud toitjakaotuspensioni, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses ja tingimustel kuni määratud tähtajani.
(3) Isikul, kellele oli enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud töövõimetuspension kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või seoses teenistuskohustustega tekkinud püsiva töövõimetuse alusel, säilib õigus töövõimetuspensionile.
@@ -1030,9 +1050,9 @@
##### § 61. Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused
(1) 2002. aasta 1. jaanuarist 31. märtsini on pensioni baasosa 410 krooni, aastahinne 27 krooni 85 senti ja rahvapensioni määr 800 krooni.
(1) 2002. aasta 1. juulist 2003. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 444 krooni 44 senti, aastahinne 31 krooni 69 senti ja rahvapensioni määr 867 krooni 20 senti.
(1) 2002. aasta 1. jaanuarist 31. märtsini on pensioni baasosa 410 krooni, aastahinne 27 krooni 85 senti ja rahvapensioni määr 800 krooni.
(1) 2002. aasta 1. juulist 2003. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 444 krooni 44 senti, aastahinne 31 krooni 69 senti ja rahvapensioni määr 867 krooni 20 senti.
(1) 2003. aasta 1. juulist 2004. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 577 krooni 33 senti.
@@ -1048,15 +1068,15 @@
##### § 61<sup>1</sup>. Statsionaarses õppevormis õppimine
(246) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.
(1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.
##### § 61<sup>2</sup>. Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt
(247) Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.
(1) Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.
##### § 61<sup>3</sup>. Riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi
(248) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 4 nimetatud sihtotstarbeliste eraldistena pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi käsitletakse ka enne 2008. aasta 1. jaanuari riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi eraldatud vahendeid.
(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 4 nimetatud sihtotstarbeliste eraldistena pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi käsitletakse ka enne 2008. aasta 1. jaanuari riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi eraldatud vahendeid.
##### § 61<sup>4</sup>. Pensioni väljamaksmine
@@ -1070,15 +1090,23 @@
##### § 61<sup>5</sup>. Analüüsikohustus
(253) Vabariigi Valitsus koostab 2019. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.
(1) Vabariigi Valitsus koostab 2019. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.
##### § 61<sup>6</sup>. Erisused eurole üleminekul
(1) Pensioni baasosa, aastahinne ja rahvapensioni määr arvestatakse eurodesse vastavalt Eesti krooni ja euro suhtele, mis määratakse kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3.
### 14. peatükk LÕPPSÄTTED
##### § 62–67.
(254) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
##### § 62.
–
##### § 67.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
##### § 68. Seaduse jõustumine
(255) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2010-08-31
2010-06-30
2010-05-15
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-12-31
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-11-20
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-02-28
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2008-12-31
2008-11-22
2008-09-30
2008-09-29
2007-12-31
2007-11-25
2007-06-22
2006-11-19
2006-07-31
2005-12-31
2005-06-30
2005-01-06
2004-03-31
2003-12-31
2003-06-30
2003-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
RPKS
original version
Text at this date