LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
Changes on 2010-08-31
@@ -18,33 +18,31 @@
1) koolieelne lasteasutus;
1<sup>1</sup>) lasteaed-algkool;
1<sup>2</sup>) lasteaed-põhikool;
2) algkool;
2) koolieelne lasteasutus ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;
3) põhikool;
4) gümnaasium;
4<sup>1</sup>) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;
4<sup>2</sup>) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;
5) kutseõppeasutus;
6) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);
7) ülikool;
8) huvikool;
9) täiskasvanute koolitusasutus;
10) erikool.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5–7 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
4) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses;
5) gümnaasium;
6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;
7) kutseõppeasutus;
8) kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;
9) rakenduskõrgkool (edaspidi *kõrgkool*);
10) ülikool;
11) huvikool;
12) huvikool ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;
13) täiskasvanute koolitusasutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7–10 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
##### § 2<sup>1</sup>. Kapitalinõuded
@@ -86,7 +84,7 @@
(1) Ülikool ja kõrgkool loetakse asutatuks alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava või õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli kõikide huvialade õppekavade registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolile koolitusluba ei väljastata. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.
##### § 5. Koolitusluba
@@ -94,7 +92,13 @@
(1) Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldava täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel isikule, kes soovib asutada täiskasvanute koolitusasutust või rakendada oma täiskasvanute koolitusasutuses uut õppekava.
(2) Koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(1) Õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (*International Baccalaureate Organization*) õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt väljastatakse kooli pidajale koolitusluba. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada erakool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada erakool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava järgi õpetamiseks.
(2) Kutseõppeasutuse, kõrgkooli, ülikooli, huvikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud juhul.
(2) Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev erakool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on haridus- ja teadusministri hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, väljastab haridus- ja teadusminister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat.
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
@@ -110,24 +114,26 @@
2) õppekava, millele koolitusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) erakooli arengukava, välja arvatud koolitusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud erakoolile;
3) erakooli arengukava, välja arvatud huvikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusloa taotlemisel;
4) ;
5) nende pedagoogide kirjalikud nõusolekud, kes vastavad samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele õigusaktides kehtestatud nõuetele, töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
6) täiskasvanute koolitusasutuste pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud erakoolis vastava õppekava alusel töötamiseks;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu või nende kasutuse vastavalt kehtivatele liisingu- ja/või rendilepingule ning nende vastavuse kohta
;
8)–9)
5) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu kohta;
6) kooli pidaja kinnitus täiskasvanute koolitusasutuse õppekavade rakendamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide või õppejõudude olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu või nende kasutuse kohta vastavalt kehtivale liisingulepingule ja rendilepingule ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
7<sup>1</sup>) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
8) –9)
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing;
11)–12)
(5) Koolitusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt õppe läbiviimiseks lisatakse taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 4, 7 ja 10 nimetatud dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse dokument, mis tõendab, et kool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava järgi õpetamiseks.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on:
1) kutseõppeasutusel – kolm kuud;
@@ -152,6 +158,10 @@
7) koolitusloa taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
8) erakool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid;
9) koolieelne lasteasutus, põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad tähtajalise koolitusloa alusel, ei ole koolitusloa taotlemisel esitanud dokumente, mis tõendavad riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist.
(10) Koolitusloa vormi kehtestab
.
@@ -174,7 +184,7 @@
7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huvi- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;
8) õppekorralduse alused, kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
8) õppekorralduse alused, koolieelse lasteasutuse puhul koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi *õpilane*) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 12<sup>2</sup> lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
@@ -204,9 +214,9 @@
2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.
3) käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolide puhul arengukava tegevuskava kolmeks aastaks.
(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolid arvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi *kooli veebileht*).
3) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutuse puhul arengukava tegevuskava kolmeks aastaks.
(2) Koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutusarvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi *kooli veebileht*).
##### § 8. Ekspertiis
@@ -272,6 +282,22 @@
6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.
(1) Täiskasvanute koolitusasutuse õppekavale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 3–6. Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmetele peab täiskasvanute koolitusasutuse õppekava sisaldama järgmisi andmeid:
1) õppekava nimetus;
2) õppekeel;
3) õppekava maht, sealhulgas iseseisva töö osakaal;
4) õppekava sisu kirjeldus koos õpetavate koolitajate nimedega;
5) õpingute lõpetamise nõuded;
6) õppekava eduka läbimise korral omandatavad teadmised ja oskused, keeleõppe puhul vastavus Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete kirjeldustele;
7) õppekavas seatud eesmärkide täitmiseks ja oskuste omandamiseks vajalike õpperuumide, sisustuse ja seadmete kirjeldus ning nende vastavus õigusaktides sätestatud tervisekaitsenõuetele, kui need on kehtestatud.
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
@@ -282,9 +308,9 @@
1) koolieelsel lasteasutusel – koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale;
2) lasteaed-algkoolil ja lasteaed-põhikoolil – lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning algkooli ja põhikooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
3) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul – lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning põhikooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;
3) põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud haridustaseme pädevusele ja ainete õpitulemustele;
4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale;
@@ -292,11 +318,13 @@
6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
7) erikoolil – põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale või põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale.
##### § 12. Erakooli sisseastumise nõuded
(1) Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.
(5) Erakoolis võib anda konfessionaalset usuõpetust erakooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Konfessionaalse usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.
##### § 12. Erakooli vastuvõtmise ja erakoolist väljaarvamise tingimused
(1) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtmiseks.
(2) Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu.
##### § 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded
@@ -304,6 +332,8 @@
(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel on õppekorralduse üldnõuete aluseks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõudeid puudutavad sätted ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.
(1) Põhikoolis ja gümnaasiumis lähtutakse õppe ja kasvatuse korraldamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 20 lõikes 1 sätestatud kohustust võimaldada õppekirjandust kasutada tasuta on põhikool või -gümnaasium kohustatud täitma riigieelarves selleks eraldatud toetuse ulatuses.
(2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.
(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.
@@ -446,7 +476,7 @@
2) pedagoogide esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
3) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, lasteaed-põhikooli, algkooli ja põhikooli puhul lastevanemate esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
3) koolieelse lasteasutuse, ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ning põhikooli puhul lastevanemate esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
4) gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli ja ülikooli puhul õpilaste esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
@@ -490,7 +520,7 @@
(1) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1<sup>1</sup>–4 nimetatud õppeasutuste kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõigetes 3 ja 3<sup>3</sup> munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõigetes 3–5 ja 7 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(2) Erakooli õppekulu rahastatakse erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>3</sup> lõikes 2 munitsipaalkoolile sätestatud alustel. Lepingu kohustuslikud tingimused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>1</sup> lõige 3.
@@ -522,7 +552,7 @@
(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolide sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta tema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.
@@ -576,7 +606,7 @@
##### § 26–32.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
##### § 33.
@@ -710,3 +740,7 @@
(3) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
##### § 39. Tähtajaliste koolituslubade kehtivus
(1) Koolieelsele lasteasutusele, põhikoolile ja gümnaasiumile väljastatud tähtajalised koolitusload kehtivad koolitusloas määratud tähtaja lõppemiseni. Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud erakoolidele, kes koolitusloa kehtivuse lõppemisel soovivad tegevust jätkata ja esitavad taotluse uue koolitusloa väljastamiseks, väljastatakse tähtajaline koolitusluba vastavalt § 5 lõikele 2<sup>1</sup> samadel tingimustel nagu koolitusloa esmakordsel väljastamisel.
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date