LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
Changes on 2008-08-31
@@ -8,7 +8,7 @@
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
##### § 2. Erakooli mõiste ja liigid
@@ -54,7 +54,7 @@
(3) Kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt üks miljon krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt üks miljon krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt üks miljon krooni.
(4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) §-s 301 sätestatut.
(4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 301 sätestatut.
(5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.
@@ -82,7 +82,9 @@
##### § 4. Asutamine
(1) Erakool, välja arvatud huvikool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Erakool, välja arvatud huvikool, ülikool ja kõrgkool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Ülikool ja kõrgkool loetakse asutatuks alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava või õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli kõikide huvialade õppekavade registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolile koolitusluba ei väljastata. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.
@@ -98,7 +100,7 @@
(4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava rakendamist on:
1) ülikoolil, kõrgkoolil, kutseõppeasutusel – seitse kuud;
1) kutseõppeasutusel – seitse kuud;
2) teistel õppeasutustel – viis kuud.
@@ -112,25 +114,21 @@
4) ;
5) nende pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud, kes vastavad samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele ja õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele, töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
5) nende pedagoogide kirjalikud nõusolekud, kes vastavad samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele õigusaktides kehtestatud nõuetele, töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
6) täiskasvanute koolitusasutuste pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud erakoolis vastava õppekava alusel töötamiseks;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu või nende kasutuse vastavalt kehtivatele liisingu- ja/või rendilepingule ning nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele;
8) kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu kohta;
9) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) § 15<sup>2</sup> lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta;
8)–9)
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing;
11) eraülikoolile, erarakenduskõrgkoolile või erakutseõppeasutusele koolitusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 2<sup> 1</sup> lõigetes 1–3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
12) ülikooli, kõrgkooli ja kutseõppeasutuse puhul andmed erakooli pidaja audiitori kohta.
11)–12)
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on:
1) ülikoolil, kõrgkoolil, kutseõppeasutusel – kolm kuud;
1) kutseõppeasutusel – kolm kuud;
2) teistel õppeasutustel – kaks kuud.
@@ -150,17 +148,17 @@
5) erakooli pidajal on maksuvõlgnevusi;
6) Vabariigi Valitsus ei nimetanud rakenduskõrgkooli seaduse § 15<sup>2</sup> lõike 3 alusel erakooli rakenduskõrgkooliks ja selle õppekava magistriõppe nõuetele vastavaks;
7) koolitusloa taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(10) .
(10) Koolitusloa vormi kehtestab
.
##### § 6. Põhikiri
(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:
1) kooli nimi;
1) kooli nimi, ülikoolil ning kõrgkoolil nimi eesti ja inglise keeles;
2) kooli asukoht;
@@ -174,9 +172,9 @@
7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huvi- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;
8) õppekorralduse alused;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord;
8) õppekorralduse alused, kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi *õpilane*) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 12<sup>2</sup> lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
10) õpilase õigused ja kohustused;
@@ -188,11 +186,13 @@
14) tegevuse lõpetamise kord;
15) kõrgkoolil ja ülikoolil õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
15) õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
15<sup>1</sup>) õppejõudude ja teadustöötajate ning juhul, kui õppeasutuses viiakse läbi doktoriõpet, doktorantide atesteerimise tingimused ja kord;
16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või ülikoolil või kõrgkoolil alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
##### § 7. Arengukava
@@ -216,7 +216,7 @@
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
(5) Koolitusloa taotluse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koopiad, millega taotletakse koolitusluba meremeeste taseme- ja täiendusõppe õppekava alusel õppetöö läbiviimiseks, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.
(5) Taotluse õppe läbiviimiseks ja selle juurde kuuluvate dokumentide koopiad, millega taotletakse õigust meremeeste taseme- ja täiendusõppe õppekava alusel õppetöö läbiviimiseks, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.
##### § 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
@@ -232,17 +232,13 @@
5) erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul koolitusloa andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
6) pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95) sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>
1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul on netovara vähem kui §-s 2<sup> 1</sup> sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus;
8) koolitusluba on antud koolitusloa taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
9) kõrgkooli või ülikooli akrediteerimisotsus on negatiivne;
10) vastava kõrgharidustaseme õppe õppekava akrediteerimisotsus on negatiivne;
9)–10)
11) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.
@@ -254,6 +250,8 @@
(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide suhtes. Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste õppetegevuse suhtes Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses erakoolide asutamise kohta sätestatut.
### 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
##### § 11. Õppekava
@@ -272,21 +270,23 @@
6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks. Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata.
(4) Erakooli õppekava peab vastama:
1) koolieelsel lasteasutusel – alushariduse raamõppekavale;
2) lasteaed-algkoolil ja lasteaed-põhikoolil – lasteaia osas alushariduse raamõppekavale ning algkooli ja põhikooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
1) koolieelsel lasteasutusel – koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale;
2) lasteaed-algkoolil ja lasteaed-põhikoolil – lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning algkooli ja põhikooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
3) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale;
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile;
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile, ühisõppekava korral ka ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> nõuetele;
6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
@@ -300,23 +300,43 @@
(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.
(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel on õppekorralduse üldnõuete aluseks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõudeid puudutavad sätted ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.
(2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.
(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.
(4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.
##### § 14. Akrediteerimine ja riiklik koolitustellimus
(1) Kõrgkooli ja ülikooli ning kõrgharidustaseme õppe õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses akrediteerimist puudutavaid sätteid.
(3) Kutseõppeasutus, kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel.
(4) Kõrgharidustaseme õppe õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridus- ja teadusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimisotsus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
##### § 14. Institutsionaalne akrediteerimine, õppekavagrupi kvaliteedi hindamine ja riiklik koolitustellimus
(1) Ülikooli ja kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas õppeasutusele antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust õppeasutuse eesmärkidele.
(2) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli või kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.
(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;
2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul erakool peab uuesti läbima institutsionaalse akrediteerimise;
3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ning selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad ülikooli või kõrgkooli õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks erakooli pidajale ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud otsuse, anda tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ning selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, algatada õppeasutuse kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine.
(5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või erakooli pidaja taotlusel erakooli pidaja eelarve kaudu.
(6) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele vastavuse hindamine, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti õppe läbiviimiseks ettenähtud ressursside piisavuse hindamine.
(7) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.
(8) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.
(9) Kutseõppeasutus, kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust.
##### § 15. Õppekeel ja asjaajamiskeel
(1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas.
(1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus.
(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.
@@ -356,9 +376,11 @@
8) vaidluste lahendamise kord;
9) erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta, kui koolitusluba vastava õppekava järgi õppe läbiviimiseks tunnistatakse kehtetuks, koolitusloa kehtivusaeg lõpeb, erakooli või õppekava kohta tehakse negatiivne akrediteerimisotsus või erakooli tegevus lõpetatakse;
10) ülikooli, kõrgkooli ja kutseõppeasutuse puhul auditoorse õppetöö läbiviimise aeg.
9) erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta, kui erakooli õigus viia läbi kõrgharidustaseme õpet tunnistatakse kehtetuks;
10) ülikooli, kõrgkooli ja kutseõppeasutuse puhul auditoorse õppetöö läbiviimise aeg;
11) ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingust tulenevad õppe läbiviimise erisused ja üliõpilasele kehtivad tagatised.
(5) Lepingu kohustusliku lisana vormistatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 1 nõuetele vastav õppekava (v.a ainekavad).
@@ -368,31 +390,37 @@
(2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.
(3) Kõrgkooli ja ülikooli lõpetajale väljastatakse riiklik haridust tõendav dokument juhul, kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.
(3) Pärast õppekava positiivse akrediteerimisotsuse tegemist on sama õppekava alusel lõpetanud isikul, kellele on mitte rohkem kui kaks aastat enne õppekava positiivset akrediteerimisotsust välja antud haridust tõendav dokument, õigus saada vastavalt kõrgkoolilt või ülikoolilt riiklik haridust tõendav dokument (diplom).
(4) Erakoolil on õigus väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
(3) Kõrgharidustaseme õpet läbiviival õppeasutusel on õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Õppeasutus väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.
(3) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, väljastatakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3<sup>2</sup>, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.
(4) Erakoolil on õigus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul,väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
##### § 18<sup>1</sup>. Õppe- ja kasvatuskorralduse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine
(1) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldus dokumenteeritakse ja dokumente säilitatakse vastavalt sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli tegevuse dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise kohta õigusaktides kehtestatud korrale.
(2) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud dokumendid on avalikud arhivaalid, millele laienevad arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) ja selle alusel avalikele arhivaalidele kehtestatud nõuded.
(2) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud dokumendid on avalikud arhivaalid, millele laienevad arhiiviseaduses ja selle alusel avalikele arhivaalidele kehtestatud nõuded.
### 4. peatükk JUHTIMINE
##### § 19. Juhtorganid
(1) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.
(2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon.
(1) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor, kõrgkoolil ja ülikoolil nõukogu ja rektor (edaspidi *direktor*).
(2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. Kõrgkooli ja ülikooli direktori suhtes kohaldatakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses rektorikandidaadile ja rektorile kehtestatud nõudeid.
(3) Erakooli direktoriks ja erakooli pidaja juhtorganitesse on keelatud valida või määrata isikut:
1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud juriidilise isiku pankroti või sundlikvideerimise;
2) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) §-le 49 kohaldanud juriidilise isiku juhatuse liikmena tegutsemise keeldu;
2) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juriidilise isiku juhatuse liikmena tegutsemise keeldu;
3) kelle varasem tegevus juriidilise isiku või erakooli juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama juriidilise isiku või erakooli juhtimist selliselt, et aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.
@@ -428,6 +456,8 @@
1) esitab erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmisettepanekud;
1<sup>1</sup>) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist erakooli pidaja poolt ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
2) kuulab ära direktori iga-aastase erakooli arengukava täitmise ülevaate;
3) kuulab ära direktori ülevaate erakooli eelarve, erakooli pidaja majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta;
@@ -436,13 +466,27 @@
(4) Nõukogu kohta sätestatut ei kohaldata täiskasvanute koolitusasutuse ning huvikooli suhtes.
##### § 21<sup>1</sup>. Kuratoorium
(1) Ülikooli kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.
(2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab erakooli pidaja, olles ära kuulanud nõukogu seisukoha.
(3) Kuratoorium teeb ettepanekuid erakooli pidajale ülikooli arengut puudutavates küsimustes.
(4) Kuratoorium esitab erakooli pidajale vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.
(5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.
(6) Erakooli pidaja otsusel võib käesolevas paragrahvis sätestatud korras moodustada kõrgkooli kuratooriumi.
### 5. peatükk FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE
##### § 22. Finantseerimine
(1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.
(1) Koolieelses lasteasutuses alushariduse raamõppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(1) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1<sup>1</sup>–4 nimetatud õppeasutuste kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõigetes 3 ja 3<sup>3</sup> munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
@@ -458,6 +502,8 @@
(6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.
(8) Kui erakool on isikule andnud ülikooliseaduses või rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud korras emeriitprofessori või emeriitdotsendi nimetuse, kaetakse selle isiku emeriitprofessori või emeriitdotsendi tasu erakooli pidaja kehtestatud tingimustel ja korras erakooli pidaja eelarvest.
##### § 22<sup>1</sup>. Audiitorkontroll
(1) Erakooli pidaja audiitor on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi viivitamata kirjalikult informeerima talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
@@ -478,7 +524,7 @@
(2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta tema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.
(3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile.
@@ -488,7 +534,7 @@
(1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;
2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
@@ -512,6 +558,8 @@
(5) Ülikoolid ja kõrgkoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra osas hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.
(6) Tegutsevate lasteasutuste õppekavad viiakse koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 16 sätestatuga vastavusse 2009. aasta 1. märtsiks.
##### § 25<sup>1</sup>. Erakooli pidaja kapitalinõuete ja juriidilise isiku vormi nõuete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõiget 1 ja § 2<sup>1</sup> kohaldatakse juba väljaantud koolitusluba või positiivset akrediteerimisotsust omavale erakooli pidajale 2007. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud siis, kui erakooli pidaja esitab taotluse uue koolitusloa saamiseks.
@@ -528,3 +576,121 @@
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
##### § 33.
(1) Üleminek kõrgharidustaseme õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist
(1) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur kõrgkoolide ja ülikoolide õppekavagruppe.
(2) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib erakool kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on erakooli pidaja taotluse alusel andnud erakoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.
(3) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab erakooli pidaja, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
4) erakooli arengukava;
5) andmed teadus- ja arendustegevuse kohta;
6) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22<sup>1</sup> ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22<sup>2</sup>.
(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
3) mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).
(5) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
(6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.
(7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab selle ettepaneku käskkirjaga.
(8) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne erakooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles õppeasutuses vastava kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.
(9) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse erakoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui erakoolile on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
##### § 34.
(1) Kõrgharidustaseme õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlused
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.
(2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) akrediteerida õppekava või õppeasutus positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada õppeasutuses sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
3) akrediteerida õppeasutus negatiivselt ja kohustada erakooli pidajat algatama erakooli tegevuse lõpetamine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab kõrgkool või ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
(5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
##### § 35.
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud kõrgharidustaseme õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.
(2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on väljastatud haridust tõendav dokument mitte rohkem kui kaks aastat enne seda, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti.
##### § 36.
(1) Kõrgharidustaseme õppe õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud koolituslubade taotlused ning välja antud koolitusload
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste alusel välja antud koolitusload ning enne 2008. aasta 1. septembrit välja antud koolitusload, mille kehtivus ei ole lõppenud, kehtivad kuni:
1) õppekava positiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse § 34 sätestatud tingimustel juhul, kui õppekava akrediteerimiseks on esitatud taotlus enne 2008. aasta 1. septembrit;
2) õppekava negatiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel;
3) Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada vastav akadeemiline kraad või diplom;
4) 2010. aasta 31. detsembrini juhul, kui õppekava pole akrediteeritud ning Vabariigi Valitsus pole õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, andnud õigust õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
5) haridus- ja teadusminister tunnistab koolitusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
(3) Kehtiva koolitusloa alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on erakoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud.
##### § 37.
(1) Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini
(1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitatud ühisõppekava avamise taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(2) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 22<sup>1</sup> vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 22<sup>1</sup> sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, ülikooliseaduse §-le 22<sup>2</sup> vastava ühisõppekava koostöölepingu ning muud käesoleva seaduse alusel õppetöö läbiviimiseks nõutavad andmed;
2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.
(3) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
(5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
(6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(7) Ühisõppekava avamisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.
(8) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele, väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, mis kehtib vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date