LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
Changes on 2018-01-31
@@ -460,6 +460,8 @@
(2) Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli õpilastega.
(3) Erakooli pidaja avalikustab kooli veebilehel õppemaksu suuruse ja sihtrühmad, millesse kuuluvatel õpilastel on eraüldhariduskoolis õppides võimalik saada õppemaksu soodustusi või õppida õppemaksu maksmata.
##### § 17. Õpilase ja erakooli pidaja vaheline leping
(1) Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi *leping*) kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu.
@@ -610,7 +612,7 @@
(1) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad toetuste kasutamiseks lepingu.
(2) Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad toetuste kasutamiseks lepingu.
(2) Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras.
@@ -638,10 +640,48 @@
4) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju erakooli pidajale, erakoolile või erakooli õpilasele.
##### § 22<sup>2</sup>. Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemine
##### § 22<sup>2</sup>. Valla või linna osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises
(1) Vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises, kui see on valla või linna otsusel vajalik hariduse kättesaadavuse või mitmekesisuse tagamiseks.
##### § 22<sup>3</sup>. Riigi osalemine eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises
(1) Erakooli pidaja võib esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, et saada eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks riigieelarvest toetust (edaspidi *tegevuskulutoetus*).
(2) Tegevuskulutoetuse saamiseks esitab erakooli pidaja andmed, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete täitmist.
(3) Haridus- ja Teadusministeerium eraldab erakooli pidajale tegevuskulutoetust järgmiste nõuete täitmise korral:
1) eraüldhariduskool, millele tegevuskulutoetust taotletakse, on tegutsenud vähemalt neli aastat ja selle tegutsemiseks on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühe kooliastme osas;
2) eraüldhariduskoolis ei ole õppemaksu või see ei ole ühegi õpilase jaoks kuus suurem kui 25 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast;
3) erakooli pidaja investeerib kogu eraüldhariduskooli tegevusest saadud kasumi eraüldhariduskooli õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda;
4) erakooli pidaja tagab, et eraüldhariduskooli eelarve ja hariduskulud on avalikud;
5) erakooli pidajal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
6) erakooli pidaja taotlusel on kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, andnud Haridus- ja Teadusministeeriumile nõusoleku eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks. Nõusoleku põhjendamisel lähtub kohaliku omavalitsuse üksus hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamisest ning õppekohtade vajalikkusest oma haldusterritooriumil.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, ei ole andnud nõusolekut eraüldhariduskoolile tegevuskulutoetuse eraldamiseks, võib Haridus- ja Teadusministeerium erandjuhul tegevuskulutoetuse eraldada juhul, kui muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuskulutoetuse eraldamise nõuded on täidetud ja tegevuskulutoetuse eraldamine on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks.
(5) Haridus- ja Teadusministeerium ei eralda tegevuskulutoetust, kui on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete mittetäitmine või kui erakooli pidaja on esitanud taotluse tegevuskulutoetuse saamise lõpetamiseks.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium võib tegevuskulutoetuse eraldamata jätta, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et eraüldhariduskooli õppekohtade loomisega asendatakse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud hariduse kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmist.
(7) Õppemaks käesoleva paragrahvi tähenduses on õpilaselt või tema vanemalt nõutav mistahes tasu õpilase eraüldhariduskooli vastuvõtmise või õppekava täitmise, sealhulgas õpikeskkonna loomise eest. Õppemaksu hulka ei arvata õppekavaväliste tegevuste kulusid, sealhulgas huvitegevuse ja pikapäevarühma kulusid ning koolitoidu, majutuse, transpordi ja muude õppimist toetavate teenustega seotud kulusid.
(8) Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta:
1) eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja
2) selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär.
(9) Tegevuskulutoetuse eraldamiseks sõlmivad erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium igal aastal lepingu.
(10) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus eraldatud tegevuskulutoetus tagasi nõuda, kui tegevuskulutoetus on eraldatud ebaõigete andmete alusel.
##### § 23. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
@@ -650,7 +690,7 @@
##### § 23<sup>1</sup>. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
### 6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE
@@ -858,13 +898,25 @@
(4) Tegevuskulude katmise toetuse eraldamiseks sõlmivad eraüldhariduskooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium lepingu.
(5) Tõhustatud tuge ja erituge saavate õpilaste eest ei eraldata käesoleva paragrahvi alusel toetust tegevuskulude katmiseks.
##### § 44<sup>1</sup>. Käesoleva seaduse § 22<sup>3</sup> alusel makstava tegevuskulutoetuse rakendamine
(1) Kui erakooli pidajale eraldatakse tegevuskulutoetust käesoleva seaduse § 22<sup>3</sup> alusel, ei eraldata talle toetust eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1–4 sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 22<sup>3</sup> sätestatud korras eraldatakse 2018. aastal tegevuskulutoetust erakooli pidaja taotlusel alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
(3) Käesoleva seaduse § 22<sup>3</sup> lõike 3 punktis 1 nimetatud nelja-aastase tegutsemise nõuet ei kohaldata enne 2018. aasta 1. jaanuari tegevusloa saanud eraüldhariduskoolide tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena. Samas punktis nimetatud tähtajatu tegevusloa nõuet kohaldatakse neile eraüldhariduskoolidele tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020. aasta 1. jaanuarist.
(4) Käesoleva seaduse § 22<sup>3</sup> lõike 3 punktis 2 nimetatud õppemaksu suuruse nõuet kohaldatakse tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020/2021. õppeaastast.
(5) Kuni 2019/2020. õppeaastani peab eraüldhariduskooli õppemaks käesoleva seaduse §-s 22<sup>3</sup> nimetatud tegevuskulutoetuse saamiseks olema õpilase jaoks kuus väiksem kui 35 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast ja 2019/2020. õppeaastal väiksem kui 30 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutöötasu alammäärast.
(6) Käesoleva seaduse § 22<sup>3</sup> lõike 3 punktis 6 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse nõusoleku olemasolu nõuet kohaldatakse tegevuskulutoetuse eraldamise tingimusena alates 2020. aasta 1. jaanuarist.
##### § 44<sup>2</sup>. Riigieelarvest toetuse eraldamine tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks 2018. aastal
(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel eraldatakse riigieelarvest toetust 2018. aastal tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
##### § 45. Toetus hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks
(1) Riigieelarvest eraldatakse 2017. aasta 1. jaanuari seisuga tegutsevate hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks toetust kuni 2023. aasta 31. detsembrini, lähtudes eelnimetatud koolis õppivate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõikes 4 nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste arvust ja selle kooli õppekoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ühe haridusliku erivajadusega õpilase kohta.
(2) Tegevuskulu mõistetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõigete 3 ja 4 tähenduses.
(3) Eraüldhariduskooli pidaja teatab kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumile hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud eraüldhariduskooli õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe haridusliku erivajadusega õpilase kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta saadakse hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud eraüldhariduskooli eelarveaastaks planeeritava tegevuskulu summa jagamisel eraüldhariduskoolis õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arvuga eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel.
(4) Tegevuskulude katmise toetuse eraldamiseks sõlmivad eraüldhariduskooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium lepingu.
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date