LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
Changes on 2014-06-30
@@ -72,7 +72,7 @@
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele valdkonna eest vastutav minister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.
### 2. peatükk ASUTAMINE
@@ -82,223 +82,195 @@
(1) Ülikool ja kõrgkool loetakse asutatuks alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava või õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.
(3) Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates haridus- ja teadusministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Kutseõppeasutuse andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse pärast kutseõppeasutusele esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmist.
##### § 5. Koolitusluba
(1) Koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga isikule, kes soovib asutada erakooli, rakendada oma erakoolis uut õppekava või laiendada erakooli õppetegevust väljapoole olemasolevate koolituslubadega määratud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piire.
(1) Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldava täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel isikule, kes soovib asutada täiskasvanute koolitusasutust või rakendada oma täiskasvanute koolitusasutuses uut õppekava.
(1) Õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (*International Baccalaureate Organization*) õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekavajärgi väljastatakse kooli pidajale koolitusluba. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada erakool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada erakool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava järgi õpetamiseks.
(2) Täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud juhul.
(2) Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev erakool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on haridus- ja teadusministri hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, väljastab haridus- ja teadusminister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat.
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne õppekava rakendamist on viis kuud.
(5) Koolitusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Taotlusele lisatakse järgmised erakooli pidaja kinnitatud dokumendid ja andmed:
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(3) Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Kutseõppeasutuse andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse pärast kutseõppeasutusele esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmist.
##### § 5. Loakohustus
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–13 nimetatud erakoolis;
2) õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (*International Baccalaureate Organization*) õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel.
(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldaval täiskasvanute koolitusasutusel ei piirata tegevusloa kehtivust omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.
(4) Kutseõppe läbiviimise õigus on ettevõtjale kolmeks aastaks antud tegevusluba, mille alusel võib läbi viia kutseõpet asjaomases õppekavarühmas.
(5) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õigus on ettevõtjal, kellele vastavalt käesoleva seaduse §-le 5<sup>1</sup> on antud tegevusluba.
(6) Põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtajaks täidetud, ei pea uue tegevusloa taotlusele lisama käesoleva seaduse § 5<sup>4</sup> lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente ning uus tegevusluba antakse tähtajatult, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.
(7) Kui tähtajalise tegevusloa alusel tegutsev ja uut tegevusluba taotlev erakool on esitanud andmed ja dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, antakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat.
##### § 5<sup>1</sup>. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse andmine
(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse annab erakoolile Vabariigi Valitsus.
(2) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mille on kinnitanud erakooli pidaja ja mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õppekavasid avada, ning õppeasutuses antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas.
(4) Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab erakooli pidaja vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, millele lisatakse:
1) erakooli põhikiri;
2) õppekava, millele koolitusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) erakooli arengukava, välja arvatud huvikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusloa taotlemisel;
4) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele;
5) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta;
6) kooli pidaja kinnitus täiskasvanute koolitusasutuse õppekavade rakendamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate või õppejõudude olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu või nende kasutuse kohta vastavalt kehtivale liisingulepingule ja rendilepingule ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
7<sup>1</sup>) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis ja gümnaasiumis;
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(5) Koolitusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt õppe läbiviimiseks lisatakse taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 4, 7 ja 10 nimetatud dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse dokument, mis tõendab, et kool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava järgi õpetamiseks. Koolitusloa taotlemisel rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava järgi õppe läbiviimiseks lisatakse taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 4 ja 7 nimetatud dokumendid.
(5) Õppekava, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, esitatakse enne koolitusloa taotlemist tunnustamiseks Veeteede Ametile vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 9.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on kaks kuud.
(7) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
(8) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.
(9) Haridus- ja teadusminister keeldub erakooli pidajale koolitusloa andmisest, kui:
1) koolitusloa taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi;
2) õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppekavaga saavutatavad;
3) õppemateriaalne baas ei võimalda läbi viia vastava taseme õpet või ei vasta õppekavast tulenevatele vajadustele;
4) arengukavast lähtuvalt ei ole tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
5) erakooli pidajal on maksuvõlgnevusi;
7) koolitusloa taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
8) erakool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid;
9) koolieelne lasteasutus, põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad tähtajalise koolitusloa alusel, ei ole koolitusloa taotlemisel esitanud dokumente, mis tõendavad riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist;
10) käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>2</sup> nimetatud õppekaval ei ole Veeteede Ameti tunnustust.
(10) Koolitusloa vormi kehtestab
.
##### § 5<sup>1</sup>. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse andmine
(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse annab erakoolile Vabariigi Valitsus.
(2) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mille on kinnitanud erakooli pidaja ja mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õppekavasid avada, ning õppeasutuses antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas.
(4) Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab erakooli pidaja vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, millele lisatakse:
2) erakooli arengukava;
3) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele;
4) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
5) andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
6) õppejõududelt, kes vastavad samaliigilise riigiõppeasutuse õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele, kirjalikud nõusolekud töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel;
7) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
8) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud;
9) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse § 15<sup>2</sup> lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta;
10) ülikoolis doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta;
11) käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
12) andmed erakooli pidaja audiitori kohta;
13) kõrgharidustaseme õppe läbiviimise esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(5) Enne taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas erakooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja nõuetele vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Õppe kvaliteedi hindamisse kaasab Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 14 lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud juhul.
(7) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom.
(8) Kui valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 sätestatud korras. Kordusekspertiisi kulud kannab taotleja.
(9) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ekspertiisi tulemused on negatiivsed;
2) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi;
3) taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi;
4) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(10) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul tunnistada erakoolile käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud õigus kehtetuks kui:
1) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud erakooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud;
2) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 4, 5 ja 8 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või õppeasutuse juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele;
3) erakooli pidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 või 7 sätestatud kohustust;
4) doktoriõppe avamise aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt;
5) erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitustegevust ilma talle õppe läbiviimiseks antud loata;
6) erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks antud õiguse andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
7) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
8) erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul on netovara vähem kui §-s 2<sup>1</sup> sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
9) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on antud taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
10) valdkonna eest vastutaval ministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.
(11) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
##### § 5<sup>2</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine
##### § 5<sup>3</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine
(1) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi kutseõppeasutuse seaduse §-s 13 ja selle lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.
(3) Akrediteerimise tulemuste ja hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb valdkonna eest vastutav minister ühe järgmistest otsustest:
1) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra;
2) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra;
3) keeldub kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest.
(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 5<sup>6</sup> lõike 1 punkti 2, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 2 alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest.
(5) Kui kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, lõpetab erakool kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel õppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.
##### § 5<sup>4</sup>. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) erakooli põhikiri;
2) erakooli arengukava;
3) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele;
4) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
5) andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
6) õppejõududelt, kes vastavad samaliigilise riigiõppeasutuse õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele, kirjalikud nõusolekud töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel;
7) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
8) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud;
9) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse § 15<sup>2</sup> lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta;
10) ülikoolis doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta;
11) käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
12) andmed erakooli pidaja audiitori kohta;
13) kõrgharidustaseme õppe läbiviimise esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(5) Enne taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas erakooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja nõuetele vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Õppe kvaliteedi hindamisse kaasab Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 14 lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud juhul.
(7) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom.
(8) Kui haridus- ja teadusminister teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 sätestatud korras. Kordusekspertiisi kulud kannab taotleja.
(9) Haridus- ja teadusminister kinnitab taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ekspertiisi tulemused on negatiivsed;
2) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi;
3) taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi;
4) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(10) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul tunnistada erakoolile käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud õigus kehtetuks kui:
1) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud erakooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud;
2) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 4, 5 ja 8 alusel hinnatav õppe kvaliteet on olulisel määral halvenenud või õppeasutuse juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele;
3) erakooli pidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 või 7 sätestatud kohustust;
4) doktoriõppe avamise aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt;
5) erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitustegevust ilma talle õppe läbiviimiseks antud loata;
6) erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks antud õiguse andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
7) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
8) erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul on netovara vähem kui §-s 2<sup>1</sup> sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
9) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on antud taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
10) haridus- ja teadusministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.
(11) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
##### § 5<sup>2</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine
(1) Kutseõppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline õigus viia läbi õpet asjaomases õppekavarühmas. Kutseõppe läbiviimise õigus antakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kolmeks aastaks.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust taotluse, millele lisatakse:
1) erakooli põhikiri;
2) erakooli arengukava, erakooli asutamisel selle projekt;
3) kinnitus, et erakooli direktor ja erakooli pidaja juhtorganisse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
4) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
5) erakooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate olemasolu kohta;
6) tõendid erakooli tegevuseks vajalike ja tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate ruumide ja sisustuse ning õppekavale vastava tehnoloogilise sisseseade ja muu taristu olemasolu kohta;
7) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta, ning õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused;
8) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta, välja arvatud kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel uue kooli asutamisel;
9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;
10) käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid;
11) erakooli pidaja asutamislepingu või -otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(3) Taotluse hindamiseks tehakse ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab taotluse läbi nelja kuu jooksul selle saamisest arvates.
(5) Enne taotluse esitamist tasub erakooli pidaja riigilõivu.
(6) Haridus- ja teadusminister võib jätta taotluse käskkirjaga rahuldamata, kui:
1) taotleja esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) ekspertiisi tulemus on negatiivne;
3) taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi.
##### § 5<sup>3</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine
(1) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi kutseõppeasutuse seaduse §-s 13 ja selle lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.
(3) Akrediteerimise tulemuste ja hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb haridus- ja teadusminister ühe järgmistest otsustest:
1) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra;
2) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra;
3) keeldub kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest.
(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 9<sup>1</sup> lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 5 sätestatud alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumises.
(5) Kui kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, lõpetab erakool kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel õppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.
2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õigusaktides kehtestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
4) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile ja täiskasvanute koolitusasutusele;
5) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
6) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppe-kasvatusala töötajate olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
8) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
9) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel andmed käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta;
10) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta;
11) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused.
(3) Tegevusloa õppekava rakendamiseks, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, võib anda isikule, kellel on meresõiduohutuse seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba.
(4) Tegevusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse tegevusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.
(5) Tegevusloa taotlus esitatakse hiljemalt viis kuud enne õppekava rakendamise algust, kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega kahe kuu jooksul ning kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel nelja kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
(7) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.
##### § 5<sup>5</sup>. Tegevusloa kontrolliese
(1) Tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad;
2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia asjaomase taseme õpet ning vastab õppekava vajadustele;
3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
4) erakooli direktor vastab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-s 51<sup>1</sup> sätestatud nõuetele;
5) erakool on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded;
6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele.
##### § 5<sup>6</sup>. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused
(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel:
1) 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest;
2) kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamise taotlemisel või akrediteerimisel on esitatud valeandmeid.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.
##### § 6. Põhikiri
@@ -312,7 +284,7 @@
4) direktori, juhataja või rektori (edaspidi *direktor*) ja nõukogu pädevus ning ülesanded;
5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi *nõukogu*) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi *nõukogu*) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
6) põhikirja muutmise kord;
@@ -352,7 +324,7 @@
##### § 8. Ekspertiis
(1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.
(1) Valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.
(2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
@@ -360,50 +332,12 @@
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse andmisel tehakse taotluse hindamiseks ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
##### § 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusminister võib koolitusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitusloata koolitustegevust;
2) erakooli pidaja või erakooli koolitusloa alusel toimuv õppetegevus või sellega seotud tegevus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
3) erakooli tegevus ei vasta erakooli õppekavale;
4) erakool või erakooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutust;
5) erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul koolitusloa andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
8) koolitusluba on antud koolitusloa taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
11) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkiri tehakse erakooli pidajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
##### § 9<sup>1</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada kutseõppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui:
1) erakooli pidaja või erakool viib koolitustegevust läbi ilma selleks antud loata;
2) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
3) erakooli pidaja või erakool ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
4) erakool ei ole õppetööd alustanud 12 kuu jooksul kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest arvates;
5) erakool on kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel või akrediteerimisel esitanud valeandmeid;
6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus või
8) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.
(2) Pärast kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamist lõpetab erakool kutseõppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.
##### § 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine
(1) Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
@@ -450,7 +384,7 @@
(2) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. Ühisõppekava avamisele kohaldatakse lisaks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup>–22<sup>2</sup> ja 22<sup>4</sup> sätestatut.
(2) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse haridus- ja teadusministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
(2) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks. Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata.
@@ -504,7 +438,7 @@
3) annab hinnangu, et erakooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond ei vasta nõuetele, ning teeb otsuse erakooli mitte akrediteerida.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul haridus- ja teadusminister:
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister:
1) annab erakoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning uuel institutsionaalsel akrediteerimisel osalemiseks või
@@ -512,7 +446,7 @@
(5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või erakooli pidaja taotlusel erakooli pidaja eelarve kaudu. Kui institutsionaalse akrediteerimise läbiviimist taotletakse välisriigi kvaliteediagentuurilt, kaetakse akrediteerimisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus, mis ei ületa kulusid, mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava institutsionaalse akrediteerimise puhul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul algatab haridus- ja teadusminister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata. Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikeid 3–5 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul algatab valdkonna eest vastutav minister võimaluse korral õppekavagruppides õppe läbiviimise ja vastavate akadeemiliste kraadide või diplomite väljastamise õiguse andmise mõnele teisele õppeasutusele koos kohustusega tagada õppekavagrupis õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet ja ressursid ning võimalikult paljudele selle õppekavagrupi üliõpilastele võimalus õpinguid jätkata. Sellistel asjaoludel õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmise menetlusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikeid 3–5 ning ekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest.
(6) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.
@@ -692,7 +626,7 @@
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõigetes 3–5 ja 7 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(2) Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras.
(2) Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras.
(2) Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud alustel.
@@ -728,17 +662,15 @@
(3) Tegevuskulude katmisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast.
##### § 23. Riiklik järelevalve õppe- ja kasvatustegevuse üle
##### § 23. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta tema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.
(3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile.
(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
##### § 23<sup>1</sup>. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
### 6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE
@@ -746,7 +678,7 @@
(1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul tegevusluba, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;
2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
@@ -764,9 +696,9 @@
(1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.
(3) Ülikoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel, viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(4) Kõrgkoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload, viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(3) Ülikoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel, viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, tunnistab valdkonna eest vastutav minister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(4) Kõrgkoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload, viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, tunnistab valdkonna eest vastutav minister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(5) Ülikoolid ja kõrgkoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra osas hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.
@@ -816,7 +748,7 @@
7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22<sup>1</sup> ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22<sup>2</sup>.
(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
@@ -826,9 +758,9 @@
(5) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
(6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas.
(7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Erakool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
(6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas.
(7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita valdkonna eest vastutav minister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Erakool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
(8) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne erakooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles õppeasutuses vastava kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.
@@ -840,7 +772,7 @@
(2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku:
1) akrediteerida õppekava või õppeasutus positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
@@ -850,7 +782,7 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab kõrgkool või ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
(5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
(5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
##### § 35. Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud kõrgharidustaseme õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine
@@ -876,7 +808,7 @@
4) 2010. aasta 31. detsembrini juhul, kui õppekava pole akrediteeritud ning Vabariigi Valitsus pole õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, andnud õigust õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
5) haridus- ja teadusminister tunnistab koolitusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
5) valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
(3) Kehtiva koolitusloa alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on erakoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud.
@@ -890,7 +822,7 @@
2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.
(3) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
(3) Valdkonna eest vastutav minister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
@@ -898,9 +830,9 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
(5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
(6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
(6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(7) Ühisõppekava avamisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.
@@ -916,8 +848,6 @@
##### § 39. Tähtajaliste koolituslubade kehtivus
(1) Koolieelsele lasteasutusele, põhikoolile ja gümnaasiumile väljastatud tähtajalised koolitusload kehtivad koolitusloas määratud tähtaja lõppemiseni. Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud erakoolidele, kes koolitusloa kehtivuse lõppemisel soovivad tegevust jätkata ja esitavad taotluse uue koolitusloa väljastamiseks, väljastatakse tähtajaline koolitusluba vastavalt § 5 lõikele 2<sup>1</sup> samadel tingimustel nagu koolitusloa esmakordsel väljastamisel.
##### § 40. Kutseõppe ühekordne valikuline akrediteerimine
(1) Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides, milles toimub kutseõpe majutamise ja toitlustamise või ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühmades, viiakse 2011. aasta jooksul läbi nimetatud õppekavarühmade ühekordne valikuline akrediteerimine. Ühekordse valikulise akrediteerimise läbiviimine ja selles osalemine toimub kutseõppeasutuse seaduse §-s 37<sup>2</sup> ja selle alusel kehtestatud korras.
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date