LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
Changes on 2011-01-01
@@ -52,9 +52,9 @@
(3) Kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt 63 900 eurot, osaühing, kelle osakapital on vähemalt 63 900 eurot, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt 63 900 eurot.
(4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 301 sätestatut.
(5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.
(4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 301 sätestatut.
(5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.
(6) Kui sihtasutusel või mittetulundusühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud omakapitali minimaalsest suurusest vähem, peab sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu üldkoosolek otsustama:
@@ -96,7 +96,7 @@
(2) Kutseõppeasutuse ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud juhul.
(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud juhul.
(2) Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev erakool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on haridus- ja teadusministri hinnangul vaja läbi viia uus riiklik järelevalve, väljastab haridus- ja teadusminister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat.
@@ -116,7 +116,7 @@
3) erakooli arengukava, välja arvatud huvikooli ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusloa taotlemisel;
4) ;
4) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele;
5) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu kohta;
@@ -126,14 +126,12 @@
7<sup>1</sup>) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
8) –9)
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing;
11)–12)
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(5) Koolitusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt õppe läbiviimiseks lisatakse taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 4, 7 ja 10 nimetatud dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse dokument, mis tõendab, et kool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava järgi õpetamiseks.
(5) Õppekava, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, esitatakse enne koolitusloa taotlemist tunnustamiseks Veeteede Ametile vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 9.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on:
1) kutseõppeasutusel – kolm kuud;
@@ -160,7 +158,9 @@
8) erakool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid delikaatsete isikuandmete töötlemise nõudeid;
9) koolieelne lasteasutus, põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad tähtajalise koolitusloa alusel, ei ole koolitusloa taotlemisel esitanud dokumente, mis tõendavad riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist.
9) koolieelne lasteasutus, põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad tähtajalise koolitusloa alusel, ei ole koolitusloa taotlemisel esitanud dokumente, mis tõendavad riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist;
10) käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>2</sup> nimetatud õppekaval ei ole Veeteede Ameti tunnustust.
(10) Koolitusloa vormi kehtestab
@@ -170,7 +170,7 @@
(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse annab erakoolile Vabariigi Valitsus.
(2) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mille on kinnitanud erakooli pidaja ja mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mille on kinnitanud erakooli pidaja ja mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õppekavasid avada, ning õppeasutuses antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas.
@@ -206,7 +206,7 @@
(5) Enne taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas erakooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja nõuetele vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Õppe kvaliteedi hindamisse kaasab Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ühisõppekava korral hinnatakse täiendavalt ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele. Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 14 lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud juhul.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas erakooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja nõuetele vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Õppe kvaliteedi hindamisse kaasab Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ühisõppekava korral hinnatakse täiendavalt ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele. Ekspertiisi kulud kannab taotleja, välja arvatud § 14 lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud juhul.
(7) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul:
@@ -242,7 +242,7 @@
7) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
8) erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul on netovara vähem kui §-s 2<sup>1</sup> sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
8) erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul on netovara vähem kui §-s 2<sup>1</sup> sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta § 2<sup>1</sup> lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
9) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on antud taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
@@ -270,7 +270,7 @@
8) õppekorralduse alused, koolieelse lasteasutuse puhul koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi *õpilane*) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi *õpilane*) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
10) õpilase õigused ja kohustused;
@@ -300,7 +300,7 @@
3) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutuse puhul arengukava tegevuskava kolmeks aastaks.
(2) Koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutusarvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi *kooli veebileht*).
(2) Koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus arvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi *kooli veebileht*).
##### § 8. Ekspertiis
@@ -312,8 +312,6 @@
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
(5) Taotluse õppe läbiviimiseks ja selle juurde kuuluvate dokumentide koopiad, millega taotletakse õigust meremeeste taseme- ja täiendusõppe õppekava alusel õppetöö läbiviimiseks, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.
##### § 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusminister võib koolitusloa kehtetuks tunnistada, kui:
@@ -334,8 +332,6 @@
8) koolitusluba on antud koolitusloa taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
9)–10)
11) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkiri tehakse erakooli pidajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
@@ -366,7 +362,7 @@
6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.
(1) Täiskasvanute koolitusasutuse õppekavale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 3–6. Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmetele peab täiskasvanute koolitusasutuse õppekava sisaldama järgmisi andmeid:
(1) Täiskasvanute koolitusasutuse õppekavale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 3–6. Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmetele peab täiskasvanute koolitusasutuse õppekava sisaldama järgmisi andmeid:
1) õppekava nimetus;
@@ -384,7 +380,7 @@
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks. Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata.
@@ -400,7 +396,7 @@
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile, ühisõppekava korral ka ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> nõuetele;
6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud.
(5) Erakoolis võib anda konfessionaalset usuõpetust erakooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Konfessionaalse usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.
@@ -428,7 +424,7 @@
(1) Ülikooli ja kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale.
(2) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli või kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.
(2) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli või kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.
(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
@@ -512,7 +508,7 @@
(2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.
(3) Kõrgharidustaseme õpet läbiviival õppeasutusel on õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Õppeasutus väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Kõrgharidustaseme õpet läbiviival õppeasutusel on õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Õppeasutus väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.
@@ -546,7 +542,7 @@
3) kelle varasem tegevus juriidilise isiku või erakooli juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama juriidilise isiku või erakooli juhtimist selliselt, et aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.
(4) Kui erakool korraldab õpet lastele, siis ei või erakooli direktoriks valida ega määrata isikut, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 143<sup>1</sup> lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
(4) Kui erakool korraldab õpet lastele, siis ei või erakooli direktoriks valida ega määrata isikut, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 143<sup>1</sup> lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
##### § 20. Direktor
@@ -612,7 +608,7 @@
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõigetes 3–5 ja 7 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(2) Erakooli õppekulu rahastatakse erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>3</sup> lõikes 2 munitsipaalkoolile sätestatud alustel. Lepingu kohustuslikud tingimused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>1</sup> lõige 3.
(2) Erakooli õppekulu rahastatakse erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>3</sup> lõikes 2 munitsipaalkoolile sätestatud alustel. Lepingu kohustuslikud tingimused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>1</sup> lõige 3.
(2) Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud alustel.
@@ -684,7 +680,7 @@
##### § 25<sup>1</sup>. Erakooli pidaja kapitalinõuete ja juriidilise isiku vormi nõuete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõiget 1 ja § 2<sup>1</sup> kohaldatakse juba väljaantud koolitusluba või positiivset akrediteerimisotsust omavale erakooli pidajale 2007. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud siis, kui erakooli pidaja esitab taotluse uue koolitusloa saamiseks.
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõiget 1 ja § 2<sup>1</sup> kohaldatakse juba väljaantud koolitusluba või positiivset akrediteerimisotsust omavale erakooli pidajale 2007. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud siis, kui erakooli pidaja esitab taotluse uue koolitusloa saamiseks.
(2) Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini on uut koolitusluba taotleva erakutseõppeasutuse pidaja aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali miinimumsuuruseks 500 000 krooni.
@@ -696,15 +692,15 @@
##### § 26.
-
–
##### § 32.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
##### § 33. Üleminek kõrgharidustaseme õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist
(1) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur kõrgkoolide ja ülikoolide õppekavagruppe, lähtudes ülikooliseaduse § 56<sup>7</sup> lõike 11<sup>1</sup> alusel kehtestatud täpsemast korraldusest.
(1) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur kõrgkoolide ja ülikoolide õppekavagruppe, lähtudes ülikooliseaduse § 56<sup>7</sup> lõike 11<sup>1</sup> alusel kehtestatud täpsemast korraldusest.
(2) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib erakool kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on erakooli pidaja taotluse alusel andnud erakoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.
@@ -724,17 +720,17 @@
7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22<sup>1</sup> ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22<sup>2</sup>.
(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
3) mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).
3) mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).
(5) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
(6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas .
(6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas, 2010. ja 2011. aastal kuni kaks korda aastas.
(7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku või kolmandat korda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab käskkirjaga otsuse mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Erakool lõpetab vastuvõtu ja õppetöö selles õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
@@ -744,7 +740,7 @@
##### § 34. Kõrgharidustaseme õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlused
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.
(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.
(2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.
@@ -794,35 +790,35 @@
(2) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 22<sup>1</sup> vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 22<sup>1</sup> sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, ülikooliseaduse §-le 22<sup>2</sup> vastava ühisõppekava koostöölepingu ning muud käesoleva seaduse alusel õppetöö läbiviimiseks nõutavad andmed;
1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 22<sup>1</sup> vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 22<sup>1</sup> sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, ülikooliseaduse §-le 22<sup>2</sup> vastava ühisõppekava koostöölepingu ning muud käesoleva seaduse alusel õppetöö läbiviimiseks nõutavad andmed;
2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.
(3) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
(3) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
(5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
(5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup> ja 22<sup>2</sup> sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
(6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(7) Ühisõppekava avamisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.
(8) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele, väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, mis kehtib vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.
(8) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele, väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, mis kehtib vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.
##### § 38. Ühisõppekava avamine kuni 2010. aasta 31. detsembrini
(1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kohaldatakse ühisõppekava avamisele erakoolis ülikooliseaduse §-s 56<sup>14</sup> sätestatud tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kohaldatakse ühisõppekava avamisele erakoolis ülikooliseaduse §-s 56<sup>14</sup> sätestatud tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(2) Ühisõppekava avamisel ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Ülikooliseaduse § 56<sup>14</sup> lõikes 4 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.
(3) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
(3) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> punktis 2 kehtestatud nõuetele.
##### § 39. Tähtajaliste koolituslubade kehtivus
(1) Koolieelsele lasteasutusele, põhikoolile ja gümnaasiumile väljastatud tähtajalised koolitusload kehtivad koolitusloas määratud tähtaja lõppemiseni. Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud erakoolidele, kes koolitusloa kehtivuse lõppemisel soovivad tegevust jätkata ja esitavad taotluse uue koolitusloa väljastamiseks, väljastatakse tähtajaline koolitusluba vastavalt § 5 lõikele 2<sup>1</sup> samadel tingimustel nagu koolitusloa esmakordsel väljastamisel.
(1) Koolieelsele lasteasutusele, põhikoolile ja gümnaasiumile väljastatud tähtajalised koolitusload kehtivad koolitusloas määratud tähtaja lõppemiseni. Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud erakoolidele, kes koolitusloa kehtivuse lõppemisel soovivad tegevust jätkata ja esitavad taotluse uue koolitusloa väljastamiseks, väljastatakse tähtajaline koolitusluba vastavalt § 5 lõikele 2<sup>1</sup> samadel tingimustel nagu koolitusloa esmakordsel väljastamisel.
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date