LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
Changes on 2003-03-09
@@ -42,62 +42,30 @@
(6) Erakool tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud isiku (edaspidi pidaja) asutusena.
(7) [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
##### § 3. Erakooli nimi
(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.
(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
(3) Oma nimes võib sõna "ülikool" kasutada erakool, kellele Haridusministeerium on väljastanud koolitusload akadeemilise hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel. Eraülikoolis võib toimuda lisaks akadeemilisele õppele ka diplomiõpe.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele Haridusministeerium on andnud koolitusloa.
(12) [Paragrahvi 3 sõnastus alates 1. 01. 2003]
##### § 3. Erakooli nimi
(1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse kantud õppeasutuste nimedest.
(2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.
(3) Oma nimes võib sõna "ülikool" kasutada erakool, kellele Haridus- ja Teadusministeerium on väljastanud koolitusload akadeemilise hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel. Eraülikoolis võib toimuda lisaks akadeemilisele õppele ka diplomiõpe.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolitusloa.
(3) Ülikoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «ülikool» erakool, kellele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusload bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe läbiviimiseks mitmel õppesuunal.
(3) Rakenduskõrgkoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «rakenduskõrgkool» erakool, kellele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusloa rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.
(4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huvialaharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa.
### 2. peatükk ASUTAMINE
[Paragrahvi 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
##### § 4. Asutamine
(17) Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
(18) [Paragrahvi 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
##### § 4. Asutamine
(19) Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
(12) Erakool loetakse asutatuks tema kandmisest Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
##### § 5. Koolitusluba
(20) [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(1) Koolitusluba annab erakoolile õiguse viia läbi õpet, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus ületab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud kestust. Koolitusloa annab ja tunnistab kehtetuks haridusminister käskkirjaga.
(22) [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(1) Koolitusluba annab erakoolile õiguse viia läbi õpet, mille õppekavaga määratud õppeaja kestus ületab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud kestust. Koolitusloa annab ja tunnistab kehtetuks haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(25) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(27) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(4) Taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava alusel läbiviidava õppetegevuse algust on:
@@ -118,24 +86,14 @@
3) samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele ja õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud asutatavasse erakooli tööle asumiseks;
[Punkti 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
4) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu ja nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja haridusministri kehtestatud nõuetele;
[Punkti 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
4) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu ja nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele ja haridus- ja teadusministri kehtestatud nõuetele;
[Punkti 5 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
5) kõrgkooli ja ülikooli puhul andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu ja nende vastavuse kohta haridusministri määrusega kehtestatud nõuetele;
[Punkti 5 sõnastus alates 1. 01. 2003]
5) kõrgkooli ja ülikooli puhul andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi olemasolu ja nende vastavuse kohta haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele;
6) erakooli põhikiri;
8) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496; 2001, 65, 375; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521) § 15<sup>2</sup> lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud andmete esitamist on:
1) ülikoolil - kolm kuud;
@@ -144,35 +102,19 @@
3) koolieelsel lasteasutusel, lasteaed-algkoolil, algkoolil, põhikoolil, gümnaasiumil, kutseõppeasutusel, huvialakoolil, erikoolil - üks kuu.
[Lõike 7 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(7) Haridusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
(33) [Lõike 7 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(7) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
(35) [Lõike 8 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(8) Enne koolitusloa väljastamist kontrollib Haridusministeerium, kas koolitusloa taotleja on koolitusloa andmise eest tasunud riigilõivu.
(37) [Lõike 8 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(8) Enne koolitusloa väljastamist kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium, kas koolitusloa taotleja on koolitusloa andmise eest tasunud riigilõivu.
(39) [Lõike 9 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(9) Haridusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kui õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed või kui erakooli pidajal on maksevõlgnevusi.
(41) [Lõike 9 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(9) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kui õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed või kui erakooli pidajal on maksevõlgnevusi.
(43) [Lõike 10 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(10) Täiskasvanute koolitusasutustele koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(45) [Lõike 10 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(9) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) õppekavale määratud ekspertiisi tulemused on negatiivsed;
3) erakooli pidajal on maksevõlgnevusi või
4) Vabariigi Valitsus ei nimetanud rakenduskõrgkooli seaduse § 15<sup>2</sup> lõike 3 alusel erakooli kõrgkooliks ja selle õppekava õppekavaks, kus võib toimuda magistriõpe.
(10) Täiskasvanute koolitusasutustele koolituslubade väljaandmise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
@@ -206,19 +148,17 @@
13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;
14) tegevuse lõpetamise kord.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Erakooli põhikirja kinnitab pidaja ja see jõustub erakooli kandmisel Haridusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
(49) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
14) tegevuse lõpetamise kord;
15) kõrgkoolil ja ülikoolil õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab pidaja ja see jõustub erakooli kandmisel Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste registrisse.
##### § 7. Arengukava
(51) Arengukavas on esitatud:
(25) Arengukavas on esitatud:
1) erakooli arenguprintsiibid ja -suunad, sealhulgas õppe ja kasvatuse põhimõtted;
@@ -226,12 +166,6 @@
##### § 8. Õppekava ekspertiis
(52) [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(1) Haridusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.
(54) [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(1) Haridus- ja teadusminister võib anda käskkirja õppekavale ekspertiisi teostamiseks, moodustades selleks ajutise komisjoni õigusaktides sätestatud korras.
(2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
@@ -250,7 +184,7 @@
3) erakool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
4) kõrgkooli või ülikooli õppekava akrediteerimisotsus on teist korda negatiivne;
4) kõrgkooli või ülikooli õppekava akrediteerimisotsus on negatiivne;
5) pankrotiseaduses (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 30, 411; 36/37, 552) sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
@@ -262,12 +196,6 @@
(1) Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
(62) [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.
(64) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.
### 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
@@ -288,20 +216,8 @@
6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning selle registreerib koolitusloa väljaandmisel Haridusministeerium.
(68) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning selle registreerib koolitusloa väljaandmisel Haridus- ja Teadusministeerium.
(70) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridusministeeriumile registreerimiseks.
(72) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.
(4) Erakooli õppekava peab vastama:
@@ -322,7 +238,7 @@
##### § 12. Erakooli sisseastumise nõuded
(75) Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.
(38) Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.
##### § 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded
@@ -336,19 +252,11 @@
##### § 14. Akrediteerimine ja riiklik koolitustellimus
(1) Kõrgkooli ja ülikooli ning nende õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse avalik-õiguslikule ülikoolile kehtestatud akrediteerimise aluseid ja korda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusega.
(2) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava võib esmakordselt akrediteerida, kui kõrgkoolis või ülikoolis õppijad on läbinud 75 protsenti õppekavast.
(1) Kõrgkooli ja ülikooli ning nende õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse ülikooliseaduses avalik-õiguslikule ülikoolile ja tema õppekavadele kehtestatud akrediteerimise aluseid, tingimusi ja korda.
(3) Kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust nendele õppekohtadele, mis moodustatakse akrediteeritud õppekavade alusel.
(83) [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimistunnistus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
(85) [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridus- ja teadusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimistunnistus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
(4) Kõrgkooli ja ülikooli õppekava positiivse akrediteerimise korral kaotab vastava õppekava kohta antud koolitusluba kehtivuse tähtpäevast, mil haridus- ja teadusminister kinnitab käskkirjaga akrediteerimisotsuse. Akrediteerimisotsus asendab koolitusluba akrediteeritud õppekava ulatuses.
##### § 15. Õppekeel ja asjaajamiskeel
@@ -390,7 +298,9 @@
7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
8) vaidluste lahendamise kord.
8) vaidluste lahendamise kord;
9) erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta, kui koolitusluba vastava õppekava järgi õppe läbiviimiseks tunnistatakse kehtetuks, koolitusloa kehtivusaeg lõpeb, erakooli või õppekava kohta tehakse negatiivne akrediteerimisotsus või erakooli tegevus lõpetatakse.
(5) Lepingu kohustuslik lisa on õppekava.
@@ -400,7 +310,9 @@
(2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.
(3) Kõrgkooli ja ülikooli lõpetajale väljastatakse riiklik haridust tõendav dokument juhul, kui lõpetaja õppis akrediteeritud õppekava alusel.
(3) Kõrgkooli ja ülikooli lõpetajale väljastatakse riiklik haridust tõendav dokument juhul, kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.
(3) Pärast õppekava positiivse akrediteerimisotsuse tegemist on sama õppekava alusel lõpetanud isikul, kellele on mitte rohkem kui kaks aastat enne õppekava positiivset akrediteerimisotsust välja antud haridust tõendav dokument, õigus saada vastavalt kõrgkoolilt või ülikoolilt riiklik haridust tõendav dokument (diplom).
(4) Erakoolil on õigus väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
@@ -408,7 +320,7 @@
##### § 19. Juhtorganid
(102) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.
(63) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor.
##### § 20. Direktor
@@ -446,20 +358,8 @@
(2) Lasteaed-algkooli (algkooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõikes 3 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(111) [Lõike 2<sup>1</sup> sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Kutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumiga kooskõlastatud õpilaste vastuvõtuarvu ulatuses kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150) sätestatud alustel ja korras.
(113) [Lõike 2<sup>1</sup> sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Kutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud õpilaste vastuvõtuarvu ulatuses kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150) sätestatud alustel ja korras.
(115) [Lõike 2<sup>2</sup> sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ning nimetatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppevahendite kulu kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu kutseõppeasutuse seaduses sätestatud alustel.
(117) [Lõike 2<sup>2</sup> sõnastus alates 1. 01. 2003]
(2) Kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsekeskhariduse õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ning nimetatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppevahendite kulu kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu kutseõppeasutuse seaduses sätestatud alustel.
(3) Riigieelarvest kaetakse kõrgkooli ja ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel ja korras.
@@ -478,12 +378,6 @@
(3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(126) [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridusministeeriumile.
(128) [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2003]
(4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile.
### 6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE
@@ -496,13 +390,9 @@
2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
3) pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.
[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
(2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.
(132) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]
3) pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks;
4) lõpetamine on seadusega ette nähtud.
(2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.
@@ -512,9 +402,13 @@
(1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.
(2) Pärast positiivse akrediteerimisotsuse tegemist loetakse riiklikuks lõpudokumendid, mille vastav õppeasutus on mitte rohkem kui kaks aastat enne positiivset akrediteerimisotsust välja andnud positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel lõpetanutele.
(136) §-d
(3) Ülikoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel, viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(4) Kõrgkoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload, viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
(5) Ülikoolid ja kõrgkoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra osas hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.
(89) §-d
26--32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date