LegalizeReform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
Changes on 2013-08-31
@@ -4,12 +4,14 @@
##### § 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidus.
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada haridust alus-, põhi-, kesk- või kõrghariduse tasemel.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas. Kui nimetatud isikud korraldavad eesti keele õpet täiskasvanute tööalase või vabaharidusliku koolitusena, kohaldatakse neile käesolevat seadust sõltumata nende korraldatava õppe kestusest.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse rahvusvahelise sõjalise peakorteri erakoolile, mis on asutatud välislepingu alusel, käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on riik või kohaliku omavalitsuse üksus, peetava erakooli asutamise, koolitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning tegevuse lõpetamise suhtes kohaldatakse erakooliseadust, muus osas sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli suhtes kohaldatavat seadust.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
##### § 2. Erakooli mõiste ja liigid
@@ -30,8 +32,6 @@
5) gümnaasium;
6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis;
7) kutseõppeasutus;
8) kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;
@@ -42,8 +42,6 @@
11) huvikool;
12) huvikool ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;
13) täiskasvanute koolitusasutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7–10 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
@@ -80,12 +78,14 @@
##### § 4. Asutamine
(1) Erakool, välja arvatud huvikool, ülikool ja kõrgkool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Erakool, välja arvatud huvikool, kutseõppeasutus, ülikool ja kõrgkool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(1) Ülikool ja kõrgkool loetakse asutatuks alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava või õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli ja esimese õppekava registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.
(3) Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates haridus- ja teadusministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Kutseõppeasutuse andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse pärast kutseõppeasutusele esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmist.
##### § 5. Koolitusluba
(1) Koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga isikule, kes soovib asutada erakooli, rakendada oma erakoolis uut õppekava või laiendada erakooli õppetegevust väljapoole olemasolevate koolituslubadega määratud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piire.
@@ -94,7 +94,7 @@
(1) Õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (*International Baccalaureate Organization*) õppekava, Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava või rahvusvahelise sõjalise peakorteri asutatud kooli õppekavajärgi väljastatakse kooli pidajale koolitusluba. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada erakool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada erakool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava järgi õpetamiseks.
(2) Kutseõppeasutuse ja täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(2) Täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.
(2) Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või ettekirjutused on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 2<sup>2</sup> sätestatud juhul.
@@ -102,11 +102,7 @@
(3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.
(4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava rakendamist on:
1) kutseõppeasutusel – seitse kuud;
2) teistel õppeasutustel – viis kuud.
(4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne õppekava rakendamist on viis kuud.
(5) Koolitusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Taotlusele lisatakse järgmised erakooli pidaja kinnitatud dokumendid ja andmed:
@@ -118,13 +114,13 @@
4) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele;
5) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu kohta;
6) kooli pidaja kinnitus täiskasvanute koolitusasutuse õppekavade rakendamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide või õppejõudude olemasolu kohta;
5) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta;
6) kooli pidaja kinnitus täiskasvanute koolitusasutuse õppekavade rakendamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate või õppejõudude olemasolu kohta;
7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu või nende kasutuse kohta vastavalt kehtivale liisingulepingule ja rendilepingule ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
7<sup>1</sup>) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
7<sup>1</sup>) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta põhikoolis ja gümnaasiumis;
10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
@@ -132,11 +128,7 @@
(5) Õppekava, mille alusel viiakse läbi laevapere liikmete taseme- ja täiendusõpet, esitatakse enne koolitusloa taotlemist tunnustamiseks Veeteede Ametile vastavalt meresõiduohutuse seaduse §-le 9.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on:
1) kutseõppeasutusel – kolm kuud;
2) teistel õppeasutustel – kaks kuud.
(6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on kaks kuud.
(7) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.
@@ -248,6 +240,66 @@
(11) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
##### § 5<sup>2</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse andmine
(1) Kutseõppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline õigus viia läbi õpet asjaomases õppekavarühmas. Kutseõppe läbiviimise õigus antakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kolmeks aastaks.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust taotluse, millele lisatakse:
1) erakooli põhikiri;
2) erakooli arengukava, erakooli asutamisel selle projekt;
3) kinnitus, et erakooli direktor ja erakooli pidaja juhtorganisse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
4) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav asjaomasesse õppekavarühma kuuluv õppekava;
5) erakooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate olemasolu kohta;
6) tõendid erakooli tegevuseks vajalike ja tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavate ruumide ja sisustuse ning õppekavale vastava tehnoloogilise sisseseade ja muu taristu olemasolu kohta;
7) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta, ning õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused;
8) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta, välja arvatud kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel uue kooli asutamisel;
9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;
10) käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid;
11) erakooli pidaja asutamislepingu või -otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.
(3) Taotluse hindamiseks tehakse ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab taotluse läbi nelja kuu jooksul selle saamisest arvates.
(5) Enne taotluse esitamist tasub erakooli pidaja riigilõivu.
(6) Haridus- ja teadusminister võib jätta taotluse käskkirjaga rahuldamata, kui:
1) taotleja esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) ekspertiisi tulemus on negatiivne;
3) taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi.
##### § 5<sup>3</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine
(1) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi kutseõppeasutuse seaduse §-s 13 ja selle lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.
(3) Akrediteerimise tulemuste ja hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb haridus- ja teadusminister ühe järgmistest otsustest:
1) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra;
2) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra;
3) keeldub kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest.
(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 9<sup>1</sup> lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 5 sätestatud alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumises.
(5) Kui kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, lõpetab erakool kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel õppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.
##### § 6. Põhikiri
(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:
@@ -272,7 +324,7 @@
10) õpilase õigused ja kohustused;
11) pedagoogide, õppejõudude ja teiste töötajate õigused ja kohustused;
11) õpetajate, õppejõudude ja teiste töötajate õigused ja kohustused;
12) õppekeel ja asjaajamiskeel;
@@ -286,7 +338,7 @@
16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või ülikoolil või kõrgkoolil alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi, kutseõppeasutusel esimese kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest või ülikoolil või kõrgkoolil alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
##### § 7. Arengukava
@@ -296,9 +348,7 @@
2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.
3) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutuse puhul arengukava tegevuskava kolmeks aastaks.
(2) Koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus arvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi *kooli veebileht*).
(2) Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi *kooli veebileht*).
##### § 8. Ekspertiis
@@ -326,14 +376,34 @@
6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus;
8) koolitusluba on antud koolitusloa taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
11) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkiri tehakse erakooli pidajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
##### § 9<sup>1</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada kutseõppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui:
1) erakooli pidaja või erakool viib koolitustegevust läbi ilma selleks antud loata;
2) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;
3) erakooli pidaja või erakool ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;
4) erakool ei ole õppetööd alustanud 12 kuu jooksul kutseõppe läbiviimise õiguse saamisest arvates;
5) erakool on kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel või akrediteerimisel esitanud valeandmeid;
6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus või
8) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.
(2) Pärast kutseõppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamist lõpetab erakool kutseõppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.
##### § 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine
(1) Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
@@ -380,6 +450,8 @@
(2) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 5<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36<sup>6</sup> lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. Ühisõppekava avamisele kohaldatakse lisaks ülikooliseaduse §-des 22<sup>1</sup>–22<sup>2</sup> ja 22<sup>4</sup> sätestatut.
(2) Kutseõppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava registreeritakse pärast kutseõppe läbiviimise õiguse saamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kui kutseõppe õppekava avatakse õppekavarühmas, milles erakoolil on kutseõppe läbiviimise õigus, registreeritakse see Eesti Hariduse Infosüsteemis. Registreerimise käigus kontrollitakse õppekava vastavust õigusaktides asjaomasele õppekavale kehtestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav õppekava jäetakse haridus- ja teadusministri või tema volitatud isiku otsusega registreerimata. Otsus toimetatakse õppekava registreerimiseks esitanud koolile või kooli pidajale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.
(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks. Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata.
(4) Erakooli õppekava peab vastama:
@@ -390,7 +462,7 @@
3) põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud haridustaseme pädevusele ja ainete õpitulemustele;
4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale;
4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale, ühisõppekava korral ka kutseõppeasutuse seaduse § 33 nõuetele;
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile, ühisõppekava korral ka ülikooliseaduse § 22<sup>1</sup> nõuetele;
@@ -458,7 +530,7 @@
(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.
(3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kutseharidusstandardiga määratud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.
(3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.
(4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.
@@ -532,7 +604,7 @@
(1) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor, kõrgkoolil ja ülikoolil nõukogu ja rektor (edaspidi *direktor*).
(2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. Kõrgkooli ja ülikooli direktori suhtes kohaldatakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses rektorikandidaadile ja rektorile kehtestatud nõudeid.
(2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. Erakooli direktori suhtes kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkooli direktori või avalik-õigusliku ülikooli rektori suhtes seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid.
(3) Erakooli direktoriks ja erakooli pidaja juhtorganitesse on keelatud valida või määrata isikut:
@@ -560,7 +632,7 @@
1) direktor;
2) pedagoogide esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
2) õpetajate ja õppejõudude esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
3) koolieelse lasteasutuse, ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ning põhikooli puhul lastevanemate esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
@@ -598,17 +670,31 @@
(6) Erakooli pidaja otsusel võib käesolevas paragrahvis sätestatud korras moodustada kõrgkooli kuratooriumi.
##### § 21<sup>2</sup>. Nõunike kogu
(1) Kutseõppeasutuse nõunike kogu on kutseõppeasutust ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on kooli nõustamine arengu kavandamisel ning õppe- ja majandustegevuse korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline, selle volituste kestuse määrab, liikmed nimetab ja töökorra kinnitab erakooli pidaja, olles ära kuulanud nõukogu seisukoha.
(3) Nõunike kogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutseõppeasutuse õppekavarühmade kutse- ja erialadega seotud ettevõtlus- ja kutseorganisatsioonide ning tööandjate registreeritud ühingute esindajad.
(4) Nõunike kogu:
1) teeb erakooli pidajale ja erakooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
2) annab hinnangu kooli koostööle ettevõtetega kooli arendustegevuse ja praktika korraldamisel.
### 5. peatükk FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE
##### § 22. Finantseerimine
(1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.
(1) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(1) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõigetes 3–5 ja 7 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
(2) Erakooli õppekulu rahastatakse erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>3</sup> lõikes 2 munitsipaalkoolile sätestatud alustel. Lepingu kohustuslikud tingimused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 33<sup>1</sup> lõige 3.
(2) Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras.
(2) Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud alustel.
@@ -662,7 +748,7 @@
(1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;
1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba, kutseõppe läbiviimise õigus või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;
2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
@@ -838,3 +924,17 @@
(1) Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides, milles toimub kutseõpe majutamise ja toitlustamise või ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühmades, viiakse 2011. aasta jooksul läbi nimetatud õppekavarühmade ühekordne valikuline akrediteerimine. Ühekordse valikulise akrediteerimise läbiviimine ja selles osalemine toimub kutseõppeasutuse seaduse §-s 37<sup>2</sup> ja selle alusel kehtestatud korras.
##### § 41. Üleminek kutseõppe läbiviimise õigusele
(1) Enne 2013. aasta 1. septembrit kutseõpet läbiviiva erakooli pidajale loetakse kutseõppe läbiviimise õigus antuks kolmeks aastaks õppekavarühmas, millesse kuuluvale õppekavale oli kooli pidajale antud koolitusluba.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekavarühm akrediteerimist korraldava asutuse koostatud ajagraafiku alusel.
##### § 42. Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 21<sup>2</sup> nimetatud nõunike kogu moodustatakse kutseõppeasutuses 2014. aasta 1. jaanuariks.
##### § 43. Erakooli tegutsemise vormid
(1) 2013. aasta 1. septembri seisuga tegutsevad põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, või üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena, võivad jätkata tegevust ühe asutusena.
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date